lokaalseks ekstreemumpunktiks. 6. Mis on funktsiooni globaalsed ekstreemumid? Kuidas neid leida? Funktsiooni f globaalseks ehk absoluutseks maksimumiks piirkonnas A kuulub hulka X, nimetatakse tema suurimat väärtust selles piirkonnas. Funktsiooni f globaalseks ehk absoluutseks miinimumiks piirkonnas A kuulub hulka X nimetatakse tema vähimat väärtust selles piirkonnas. Globaalne eksreemum kui lokaalne ekstreemum kehtib iga x korral. Leidmiseks: 1) leida funktsiooni kriitlised punktid f´(x)=0 2) arvutada funktsiooni väärtused kriitilistes punktides ja lõigu otspunktides 3) saadud väärtustest valida välja suurim ja vähim 7. Kirjelda kasumi maksimeerimise kuldreeglit. Kasumifunktsioon on (Q)= R(Q) - C(Q) Ekstreermumi tarviliku tingimuse järgi maksimum punktis kus ´(Q) = 0 Tootjale optimaalne toodete väljalaste hulk vastab marginaalkulu ja marginaaltulu võrdsusele. MR(Q)=MC(Q)
28. Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas. Polügraafi kasutamise põhilised meetodid: a) Otsene meetod ehk kontrollküsimuste test baseerub assotsiatsioonidel - relevantsetele (kuriteoga seotud) küsimustele järgneb tugevam reaktsioon kui irrelevantsetele küsimustele. Kontrollküsimuste meetodit kasutatakse alates 1947. aastast (Reid). Küsimused jagunevad kolmeks: 1. relevantsed ehk kriitlised, otseselt seotud uuritava kuriteoga; 2. irrelevantsed ehk neutraalsed, kuriteoga mitteseotud. Nende ülesanne on vähendada emotsionaalset pinget, et selle alusel saada foon relevantsetele küsimustele; 3. kontrollküsimused - ei ole seotud uuritava kuriteoga, kuid on sisult ja vormilt "süüdistavad" (Kas Te enne 18. aastaseks saamist olete midagi varastanud?). Psühholoogiline loogika niisugusel puhul järgmine. Kõige tugevam reaktsioon relevantsetele
Baseerub assotsiatsioonidel- relevantsetele (kuriteoga seotud) küsimustele järgneb tugevam reakstsioon kui irrelevantsetele küsimustele. Kriitika järgmine- ka süütud kahtlusalusel võivad tunda hirmu ja anda seetõttu tugevaid reaktsioone olles niiviisi identifitseeritud kui süüdiolevad ("Othello efekt"). Sellise võimaluse vähendamiseks loodi kontrollküsimuste meetod, mida kasutatakse alates 1947. aastast (Reid). Küsimused jagunevad kolmeks: 1. relevantsed ehk kriitlised, otseselt seotud uuritava kuriteoga; 2. irrelevantsed ehk neutraalsed, kuriteoga mitteseotud. Nende ülesanne on vähendada emotsionaalset pinget, et selle alusel saada foon relevantsetele küsimustele; 3. kontrollküsimused- ei ole seotud uuritava kuriteoga, kuid on sisult ja vormilt "süüdistavad" (Kas Te enne 18. aastaseks saamist olete midagi varastanud?). Psühholoogiline loogika niisugusel puhul järgmine. Kõige tugevam reaktsioon relevantsetele küsimustele peab järgnema
annaabi.ee 
