kuulatakse tavalisest rohkem muusikat. Poes käiakse siis, kui see on hädavajalik ja välditakse kokkupuutumist kohalikega. Kaitsemehhanismide elushoidmiseks kulub nii palju energiat, et seda ei jätku enam igapäevaeluks. Tuntakse pidevat väsimust. Harva on see seotud pingelise töö või õppimisega. Väsinud inimene haigestub kergelt. Kui füüsilise haiguse põhjus on olnud stress, siis haigusnähud kaovad, kui vahetatakse keskkonda. Tagasi tulles tuleb tagasi ka haigus. See on kohanemise kriitilisim periood. Kui sellest välja tullakse, on halvim aeg möödas. Mõned aga jõuavad sel perioodil järeldusele, et välismaal õppimine või töötamine pole nende jaoks, ning pöörduvad koju tagasi. 3. Olukorraga leppimine. Toibumine algab, kui võetakse omaks tõsiasi, et ümbrust ei saa muuta, vaid muuta tuleb iseennast. Nii suunatakse energia loovale rajale. Kuna enamus häireid tekib suhtlemisel, siis on mõistlik oletada, et keelt ja kultuuri tuleb rohkem õppida. Tasapisi paranebki
põrandate soojustamise (Joonis 2.7 vasakul) või avade kinnitoppimise tõttu. Samuti olid vundamendi remondi käigus tuulutusavad kinni müüritud. Tuulutusavade sulgemisega loodetakse põrandapinna temperatuuri tõsta. Põranda temperatuur tuulutuse sulgemisega tõuseb, kuid samal ajal muutuvad põrandad niiskeks, niiskus hakkab kondenseeruma vundamendile (Joonis 2.7 paremal) ning põrandatalad hakkavad mädanema (Joonis 2.8). Niiskustehniliselt alt tuulutatavate põrandate kriitilisim periood on kevad-suvi-sügis. Talvel on tuulutatav põrandaalune ruum välisõhust soojem. Tuulutusavade kaudu põranda alla saabuv välisõhk soojeneb seal ja välisõhuga sama veeaurusisalduse korral suhteline niiskus langeb. Niimoodi kuivatab talvel tuulutus põrandaalust ruumi. Õhuvahetus ei või siiski olla liiga suur, põhjustamaks põrandaaluse ruumi jahtumist ja suhtelise niiskuse tõusu. Kevadel-suvel on põrandaalune ruum jahe ja veeauru küllastussisaldus madal
Üheks võimaluseks on kasutada keramsiitplokkmüüritist: seina alla laotakse 1…2 rida keramsiitplokke (vt. Joonis 13.9), millega viiakse niiskustundlikum materjal (puit) maapinnast kõrgemale. Soojustehniliselt ei ole see parim lahendus, kuna lisasoojustamata on selle seinaosa soojusjuhtivus ligi kaks korda suurem palkseina soojusjuhtivusest. Probleemi või suurendada veelgi selle paiknemine külmal vundamendil. Kui juba varem oli puitkorterelamu kriitilisim külmasild seina ja sokli liitekohas, siis keramsiitplokkmüüritise asendamisega suureneb see probleem veelgi. Seina ja sokli lisasoojustamise korral saab seda probleemi oluliselt vähendada. Kõrge sokli korral ei ole keramsiitplokkmüüritise kasutamine põhjendatud. Sokli alumiste palkide asendamine plokkidega vm kivimaterjaliga on õigustatud üksnes juhul, kui maja on maapinna tõstmise tagajärjel tugevasti pinnasesse “uppunud” ja hoonet ümbritseva maapinna tagasi
annaabi.ee 
