9-aastaste ülesandeid. Just seda vahet nimetas ta lähema arengu tsooniks, mis iseloomustab lapse homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist
probleeme meie vajaduste ja võimete ning keskkonna vahelises kohandumises. Stress tekib: ● elumuutustest (arengumuutused, muutused staatuses ja rollis, eluruumi ümberkorraldamine) ● keskkonna survest (ebavõrdsed võimalused, karm ja vastutulematu töökoht) ● interpersonaalsetest protsessidest (ekspluateerimine, vastuolulised ootused). Nagu väidab ka kriisiteooria, ei tekita kõik võimalikud stressi põhjustavad sündmused tegelikku stressi. Kas stress tekib või ei. sõltub isiklikest ja keskkonna teguritest, aga eriti sündmuste tajumise viisist (selles mõttes rõhutab elu mudel eriti mõtlemis- ja välismaailma kontrollimise võimet). Sotsiaaltöö peaeesmärk on: 'inimeste adaptiivsete ja keskkonda mõjutavate võimete arendamine, nii et transaktsioonid oleksid võimalikult kohanduvamad' (Germain ja Gitterman, 1980, lk. 10)
sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis
annaabi.ee 
