Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi. Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. 1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus. Ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks Riigikogu ja valituse kõrvale presidendi amtikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel.
kuu, Lätis 11,5 kuud, Rootsis 13,1-2. AK 4 valitsust ca 5 kuud. II RK samuti üsna lühidalt. V RK V kuud, I, III, ja IV umbes aasta. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu pol lehmakauplemine, protfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Sisuliselt küljest ei ole põhjust valitsuste ebastabiilsust ette heita, siis rahva seisukohalt oli rahulolematus olemas. Miks siis valitsused vahetusid? Kes hakkasid rääkima 20 a PS muutmise vajaduset, leidsid, et sagedastel vavahetustel on 3 põhjust, mis kasvavad 20 a PSsst
aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu poliitiline lehmakauplemine, portfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Kriitika: 1) parlamendil liiga suur võimutäius 2) 20 a põhiseadus olevat andnud valitsusvõimule liiga vähe võimalusi teostada oma poliitikat 3) 20 a põhiseadus ei loonud tasakaalustavat mehhanismi, mis oleks valitsusele kokkupõrgetes parlamendiga abi osutanud. Seetõttu hakati taotlema riigipea ametikoha loomist. Tal peaks olema õigust sekkuda nii RK