(vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt rikkus lepituspoliitikat, oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon 2. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus
Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast.
maandamine valitsusasutustes Valitsusasutused hindasid ankeetküsitluses oma asutuse olukorda dokumendihalduse- ja arhiivihalduse kriisi- ja hädaolukorraks valmisoleku planeerimise osas. Vastanud valitsusasutustest 65% pidas oma asutuse olukorda rahuldavaks ja kõigest 21% 47 vastanutest pidas oma asutuses dokumendi- ja arhiivihalduse valmisolekut kriisisituatsiooniks heaks. Väga heaks ei hinnanud üksi valitsusasutus enda asutuse valmisolekut, kuid 7% vastanutest leidis, et oma asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse hädaolukorraks valmisolek on siiski puudulik ning vajab suuremat tähelepanu. 7% 7% 21% Hea Keskmine, rahuldav Kehv
annaabi.ee 
