vitaalsusest annavad märku küberkaitse, energiajulgeolek ja raketikaitse. NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon on üks tähelepanuväärseim Alliansi solidaarsuse mark.See toimub Eestis,Lätis ja Leedus(kates ise osa kuludest ja toetades muudel sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud. Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga oma oartneritele
rahvusvahelised organisatsioonid. Samuti tegeleb normide ja põhimõtete väljatöötamise ja elluviimisega ning konfliktide ärahoidmise ja kriiside lahendamisega Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (OSCE). ÜRO oluliseks ülesandeks on abistada loodus- või inimtekkeliste katastroofide tõttu kannatanud riike ning koordineerida rahvusvahelist humanitaarabiandmist katastroofi korral. OCHA-l on ÜRO kriisihaldamise tegevuses koordineeriv roll, mis on määrav ÜRO tegevuse tõhusal toimimisel, ning UNDAC (United Nations Disaster Assessement and Coordinatsion) on töötav süsteem ÜRO OCHA ESB (Emergency Service Branch) juures, mille ülesandeks on töödelda rahvusvahelisel tasandil katastroofi esimeses faasis esmast informatsiooni ning koordineerida rahvusvahelise abi vastuvõtmist riiklikul tasandil ja/või katastroofi paigas [20, lk 12].
Kaitsejõud planeerivad ja teostavad operatsioone, kaasates kõigi väeliikide üksusi, s.t Joint Operations. 1. Eesti kaitsejõudude ülesanded 1.1. Rahuaja ülesanded: Rahuajal peavad kaitsejõud looma agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Põhiülesanneteks on: tagada kõigi üksuste ettenähtud valmisoleku tase ja valmidus täita rahuaja funktsioone; tagada üksuste sõjaline võimekus ja koostegutsemisvõime NATO-ga; osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamise operatsioonides; valmistada üksusi ja elanikkonda ette riigi territooriumi sõjaliseks kaitseks ja rahvusvaheliste operatsioonide toetamiseks; koostöö rahupartnerlusprogrammi ja teiste kaitsealaste kokkulepete raames; osaleda loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel asetleidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. 1.2. Kriiside korral: intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ning Eesti õhuruumi kontrolli;
annaabi.ee 
