Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini ehk 4,2 miljonit eurot). SAKMAA MAJANDUS Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad välja tõmmanud, sattus Saksamaa majandus katastroofi äärele. Saksa valitsus otsustas rahvusliku valuuta ostuvõimet iga hinna eest hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises)
713 abi- ja karjamõisat ning sadu maatükke. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik maadest jagati välja Vabadussõjas silmapaistnud sõjameestele, seejärel ülejäänud soovijatele. Kokku loodi üle 35 000 asendustalu. Suur Kriis 1929 aasta novembris Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930. aasta teisel poolel sisenes ka Eesti majandus kriisifaasi. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid maailmaturul väga kiiresti. Paljud ettevõtted läksid pankrotti või sulgesid ajutiselt uksed. Raskeks löögiks kujunes Inglise naelsterlingi devalveerimine novembris 1931. Plahvatuslikult tõusis töötute arv- 1932. aastaks 32 000-ni. Töötutele korraldati hädaabitöid- suuremahulisi mehhaniseerimata töid raudteede, maanteede, lennuväljade jms. Rajamiseks. Kuigi keskmiseks päevapalgaks kujunes töötutel vaid 1
vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini). (Tomson 1999: 47) 2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni ajal Kõiki kapitlaistlikke riike mõjutas Suur Depressioon suurel määral, keda rohkem, keda vähem. Selles peatükis tuuakse välja kapitalistlike riikide, kes kõige rohkem panustasid maailma- majandusse, olukord. 2.3.1 Saksamaa Suure Depressiooni ajal Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. (Krinal 1995: 142) Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad välja tõmmanud, sattus Saksamaa majandus katastroofi äärele. Saksa valitsus otsustas rahvusliku valuuta ostuvõimet iga hinna eest hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises)
annaabi.ee 
