Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende
riigi majanduslik olukord. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. august 1932 ja 10-12 juuni 1933. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta valitsust tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16 oktoober 1933 rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. See katse oli edukas. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934.
Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus, kes püüdis Riigikogu kaudu muuta täitevvõimu (valitsust) tugevamaks. Mõlemad katsed kukkusid läbi, sest ei saanud rahvalt vajalikku toetust. Põhjus oli kriisiaegse Riigikogu enda väheses usaldatavuses rahva silmis. Kolmas katse võeti ette 14.-16- oktoobrini 1933. a. rahvaalgatuse korral ning oli oma eesmärkidelt sarnane kahe esimese referendumiga. Seekord püüti. Küll rahva initsiatiivi kaudu, anda suured võimuvolitused presidendile. Sellist katset võeti edukalt. 14 Viide 2, lk 44 15 Viide 2, lk 45 13
annaabi.ee 
