Vaid 40% poistest Poisid tunnistavad leina vähem Ei osata kusagilt abi otsida Kust abi otsida? Lapsevanem Kool Kriisiabikeskused Usaldustelefonid Kuidas aidata leinajat? Ole leinaja jaoks olemas, kuula teda Väldi lohutavaid vastuseid ja religioosseid põhjendusi Anna lootust, et valu väheneb Suhtu pisaratesse loomulikult Ära ütle, et tead mida leinaja tunneb Paku abi igapäevastes tegevustes Ära soovita teiste pärast tugev olla Kontaktid Tallinna kriisiabikeskus Pärnu mnt 9a ER 9.00 20.00 L 10.00 20.00 Tel: 631 4300 http://www.eluliin.ee Tartu nõustamis ja kriisiabikeskus Vaksali 14 Tel: 7427555 Kontaktid Leinaportaal remember.ee http://www.remember.ee [email protected] Eestikeelne usaldustelefon Avatud iga päev 19.00 7.00 6558 088 Venekeelne usaldustelefon Avatud iga päev 19.00 7.00 6555 688 Kontaktid MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm http://www.lastekriis.ee/ MTÜ Kriisiabi
http://www.avitus.ee, rühmatöö toimub Tartus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Pärnus. (Osalustasu õpilasele 2 EUR/kord) Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Hea enesetunde heaks äpid: http://enesetunne.ee/app/ Depressiooni küsimustik: http://peaasi.ee/depressioon/ (Teksti lõpus vajuta rohelist kastikest kirjaga ,,Kas Sind kimbutab depressioon?") Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga) Enesetappude ennetamise keskus: Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00. Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00 Psühholoogiline kriisinõustamine: Telefon 631 4300 Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad kell 19.00 07.00 6 3. ÄREVUSHÄIRED
Abortion and mental health disorders: evidence from a 30-year longitudinal study. The British Journal of Psychiatry, 193 (6) 444-451. http://bjp.rcpsych.org/content/193/6/444.article-info (11.11.2015) 6. Gissler, M., Hemminki, E., Lonnqvist, J. 1996. Suicides after pregnancy in Finland, 1987-94: Register linkage study. British Medical Journal, 313, 1431 4. http://www.bmj.com/content/313/7070/1431.short (11.11.2015) 7. Part, K. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. „Abordist“.. http://tnk.tartu.ee/0abordist.html (11.11.2015) 15 8. Puusepp, L 2011. "Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega kaasnevad emotsioonid". Lafuente: Pärnu 9. Rull, K., Part, K. Tartu Ülikooli Kliinikum naistekliinik. Raseduse katkemine. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naitehaigused/haigused/43-raseduse-katkemine (11.11.2015) 10
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. ...
annaabi.ee 
