vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai
2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9 siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63). 2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55). Pupillid avarduvad loomulikult, kui me näeme kedagi, kelle poole meid tõmbab, või midagi, mis meile meeldib (op. cit: 56). Erutatud inimese silmaterad laienevad ja seda on võimatu teeselda
2-muutuja loogikafunktsioonid, mis sõltuvad mõlemas muutujast: konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, pöördimplikatsioon, eelnevate inversioonid, ekvivalents ja nende inversioonid. 6. Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil? Muutujate järjekord on vahetuses. 7. Mis on Peirce’i nool („Peirce arrow“)? Peirce’i nooleks nimetatakse disjunktsiooni inversiooni. 8. Mis on Shefferi kriips („Sheffer stroke“)? Shefferi kriipsuks nimetatakse konjunktsiooni inversiooni. 9. Mitu erinevat 3-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 256 3-muutuja loogikafunktsiooni. 10. Miks nimetatakse loogikatehet „summa mooduliga 2“ ja välistav VÕI“? Võrdsete operandide korral väärtustub funktsioon 0-ks. 11. Millest tuleneb lühend XOR? Lühend XOR tuleneb inglise keelsest sõnast eXcluseive OR. 12. Millise loogikatehte inversiooniks on loogikatehe summa mooduliga 2? Summa mooduliga 2 on ekvivalentsi inversioon
annaabi.ee 
