astus troonile . Kui poleks kõiki neid olukordi kokku langenud oleks ehk Hamlet ja Ophelia saanud õnnelikult koos olla . Samuti uskus kuninganna Gertrud , et Opheliast oleks saanud hea naine Hamletile. Näidend lõppes väga kurvalt, nagu selle lavastuse zanr 'tragöödia' ka jutustab. Kui Ophelia matustel kutsub viimase vend Laertes Hamletit võitlema , oli Laertesel juba kuningaga plaan olemas kuidas kindlalt võita Hamlet. Laertes oli määrinud mürki oma mõõgale mille aisa kriimustusega oleks juba surmav hoop . Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
Paari päeva pärast hääl vaibub. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata (esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teistest tehti pluuse). Taas toodi juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Lahingus langes neid hulgaliselt. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoß hädine. Tühise kriimustusega puges ta pommilehtrisse peitu. Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes. Arvati, et ega ta kaua enam ei ela. Teine kompanii vahetatakse välja ning viidi mujale. Sajaviiekümnest mehesst oli alles jäänud kolkümmend kaks. VII Mehed viiakse tagalasse, et üksust formeerida. Himmelstoß teeb ettepaneku hästi läbi saada. Mõni aeg tagsi oli eksisteerinud rindeteater. Avastati etenduse kuulutused. Ühel plakatil oli noor naine. Sõdurite jaoks oli see imeline vaatepilt
Andke talle ometi aega päi-kestki näha! Mis ta teile on teinud? Mitte midagi. Ka mina mitte. Kui te teaksite, et mul ainult veel tema on jäänud, et ma ise juba vana olen, et see on püha Neitsi õnnistus, mis ta mulle osaks on lasknud saada. Teie kõik olete ju nii head! Te ei teadnud ju varem, et see on minu tütar, nüüd aga teate seda! Ah, kuidas ma teda armastan! Kõrge ülemus, ennemini ma lepik-sin sügava haavaga oma sisikonnas kui kriimustusega tema sõrmel! Härra, teil on nii heasüdamlik nägu! Mis ma teile ikka kõnelen, te teate ju nüüd kõik, eks ole tõsi? Teil oli ju endal ka ema, aulik härra! Teie olete ülem, jätke mulle mu laps! Vaadake, ma palun teid põlvili maas, nagu palutakse Jeesust Kristust! Ma ei taha kelleltki midagi, ise olen ma Reimsist, aulikud härrad, mul on seal tükike maad, mis mu onu Mahiet Pradon mulle päranduseks jättis. Ma pole kerjus. Ma ei taha midagi, tahan ainult oma last
annaabi.ee 
