, mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. kromlehh- megaliitne ehitis , vitraaž- klaasikunst, suured pildid kirikutes klaaside peal, sakraalarhitektuur- kultusliku otstarbega arhitektuur. , pastell- kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi. , natüürmort-elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. , kunstiteose kompositsioon-teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. , Lascaux-koobas, kus on kuulsam koopamaaling, Stonehenge-inglismaal asuv kromlehh, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud kiviplokkidest. Nim
kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis. Ls. joon|perspektiiv, värvi|perspektiiv, õhuperspektiiv. Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt
meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco). Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.16. sajandil Itaalias (Giotto di Bondone, Mantegna, Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil. Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne). Pastell teises tähenduses on pastellmaal, mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastellmaali tuntumad viljelejad maailmas olid Maurice Quentin de La Tour, Rosalba Carriera, Jean
valgus. Ants Laikmaa oma ateljees Tatari 21b 1922. a. märtsis. Jaan Koort ateljees Pariisis 1912. a. August Albo ateljee 1918 aastal. 7.Palett-värvi segamise alus. 8.Pastellmaal- mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Edgar Degas "Pärast vanni, naine end kuivatamas" (u 18961898). Ants Laikmaa "Capri maastik" (1910). Odilon Redon "Buddha" (u 19061907). 9.Tempera- on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Eugen Gustav Dücker, "Kõrge kallas", 1900-1910, tempera, papp.
kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. Õlimaal on õlivärvidega peamiselt krunditud alusele (nt puittahvlile, lõuendile, vaskplaadile, vineerile või papile) maalitud kunstiteos. Maastikumaal on maalizanr, kus kujutatakse ainult loodust (maismaad). Meremaal on maalizanr, kus kujutatakse ainult merd (meri, merega seonduv, laevad jne.).
annaabi.ee 
