vaid kuivatatakse kuivatusahjus. Et pliiats paremini libiseks, käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast rasvavannist. Hõbe-, värvi-, söe-, sangviin- jt pliiatseid kasutatakse nagu harilikkugi pliiatsit, need lisavad joonisele värvitoone. Joonistusel kasutasin Gamma Pzelka värvipliiatseid 8 Õlipastell Õlipastellidega saab väga erksad ja tugevad värvid. Kuna need ei määri nagu kriidipastellid, on neid parem kasutada. Sobivad joonistamiseks paberile, kartongile, kangale. Värvitoonid segunevad omavahel. Kasutatav nii kuivalt kui märjalt koos tärpentiini või mineraalse piiritusega. Joonistusel kasutasin Pantel Oil Pastels 9 Viltpliiats Viltpliiatsid on odavad, eredavärvilised ning lihtsad kasutada. Neid on hea kasutada pilkupüüdvate tööde tegemiseks, näiteks nagu plakatid või sünnipäevakaardid
loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. ,,L' Absinthe" 1879 Neisse kahte inimfiguuri on Degas pannud kogu linnaelu lootusetuse. Roheliseks haldjaks kutsutav absint pakkus
Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub erilist mahedust ja pehmust. Kuid märksa rohkem kui Monet`pööras ta tähelepanu kujutatavale motiivile. Tema tuntuimad tööd on: "Ood lilledele", "Vihmavarjud", "Aerutajate eine" ja "Tsirkus Fernando". Edgar Degas on justkui vastand Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Tema peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud
annaabi.ee 
