gird girt (girded) girt (girded) vöötama, vööd ümber panema (oneself, one's loins); (vööna) ümbritsema 76. give gave given andma, annetama, kinkima 2 Aari Juhanson, MA 2007 77. go went gone minema, käima, sõitma 78. grind ground ground jahvatama, peenendama; krigistama, krigisema 79. grow grew grown kasvama, kasvatama 80. hang hung* hung* riputama, rippuma, seinale asetama 81. have had had omama, võtma (sööma/jooma) 82. hear heard heard kuulma, kuulama, teateid saama (from sb of sth) 83
Sinu südame löögisagedus, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad. Bronhid laienevad ja lihased tarbivad rohkem hapnikku. Silmapupillid laienevad. Ülekuumenemine Adrenaliin põhjustab kehatemperatuuri tõusu. Nagu ecstasy puhul, kuumened üle eriti sellisel juhul, kui viibid üleköetud ruumis, tantsid palju ja kaotad vedelikku. Kõrge vererõhk Suurema koguse amfetamiini kasutamine tõstab vererõhu ohtlikult kõrgele. Hammaste krigistamine Pinges lõualihased panevad sind hambaid krigistama ja neid lõhkuma. Depressioon Amfetamiin kurnab välja organismi dopamiinivarud ja see võib esile kutsuda depressiooni. Sõltuvus Amfetamiini mõju aju naudingukeskusele võib muuta sind sellest uimastist sõltuvaks. Sa tahad seda eufoorilist tunnet üha uuesti kogeda. Samuti võib tõusta taluvus uimasti suhtes. Kuna retseptorite hulk väheneb, vajad sa rohkem amfetamiini, et samu tundeid kogeda. Psühhoos
See on oskus viia teadvus puhtalt omaksvõtmise, kuid valvesoleku reziimile. [Toimetaja märkus: "Mitte midagi teha" ei tähenda siinkohal passiivsust, vaid seisundit, mida võiks kirjeldada, kui ÄÄRMINE KONTSENTREERITUS ÄÄRMISES LÕDVESTUSSEISUNDIS. Mida see tähendab? See tähendab absoluutset ja pidevat KOHALOLEKUT. See tähendab seisundit, kus inimene hoiab oma mõtted, emotsioonid ning füüsilise keha pingevaba, muutes sellega, ilma hambaid krigistama panevaid jõupingutusi tegemata, suhtumist endasse ja ümbritsevasse. Selles seisundis ei ürita inimene enda sees eksisteerivat negatiivi häbi ning süütundega aina sügavamale oma organismi soppidesse ära peita, kinnitades, et temas seda olema ei pea, vaid vaatab sellele rahuliku ning armastava pilguga, kui samuti ühele Looja väljendusele. See on seisund, kus inimesel on kõigest hoolimata olemas perspektiivplaan, ehk taotlus, kuid eesmärgi saavutamine teda nagu eriti ei huvitagi
tagasi kutsuda mälu koobastest.» Ta hakkaski edasi-tagasi käima, mõeldes ja aeg-ajalt hirmsasti kulme kortsutades. Siis tõstis ta kulmud kõrgele, pani käe otsa ette, tuikus ja oigas. Siis õhkas, seejärel valas ühe pisara. Ilus oli teda vaadata. Viimaks tuli talle kõik meelde. Ta käskis meid tähele panna. Siis võttis ta väga õilsa seisaku, üks jalg ees, käsivarred õieli, pea kuklas. Taevasse vahtides hakkas ta karjuma ja padisema ja hambaid krigistama; seejärel ulgus ta, vehkis kätega, ajas rinna ette ja etendas nii, et mina sihukest etendust veel polnud näinud. Kõne oli järgmine, -- õppisin selle kerge vaevaga pähe, kui ta seda kuningale õpetas: «Olla või mitte olla, see on küsimus, Mis nii pika elu teeb õnnetuks. Kes tahaks kannatada, kuni Birnami mets tuleb Dunsinane'i? Hirm selle ees, mis pärast surma tuleb, Viib süütute rahu, Suure looduse abimehe, Ja teeb meist koleda saatuse nooled, Mis lendavad tundmatusse.
annaabi.ee 
