sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks oli aaria rass, mille krgeimaks esindajaks olid sakslased. Hitlerist sai "suur juht ja petaja" (isikukultus). ra tuli hvitada juudid, slaavlased ja mustlased.)
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli
EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle
isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkavad nad, esialgu salaja, sjasaaki endale jtma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki vlja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii lheb seni kogutud vara majanduslikku kibesse ja pikkamda muutuvad vrtushinnangud. Sjalise suutlikkuse asemel kujuneb krgeimaks vrtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult he osaga rikkuse ihalemisena. Oligarhia on tielikult vljakujunenud siis kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et hele vi teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega igustatud pretensiooni vimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kik varasemad piirangud majandustegevusele.
188. Vaikne vesi varjab sgavat phja 189. Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui rndate ja saate ka ise kvasti kolki 190. Kuni sa veel ritanud pole, pole sa ka kaotanud 191. Kui inimene pib enese sees helisevas noodis smfooniat kuulma, saabubki harmoonia 192. Keegi ei s ra mu noorust , kui ma suudan olla tugev ja kui mul on eesmrk 193. Molekulide teke on nagu abiellumine - mlemad loovutavad midagi ja lppkokkuvttes saavad siiski mlemad midagi juurde. 194. Elu krgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 195. Ilusaim lill on see, mis tuseb hukust, valust, nutust, sest see lill ei muutu ja srab igavesti 196. Minu vitlus on vastupidamine 197. palju rkida ja palju elda on kaks ise asja 198. Sa tead kike siis, kui sa tead kike seda, mida sa teadma ei pea 199. Kik, mida saab osta raha eest, on odav 200. Sprus on suurima rmu allikas. Spradeta muutuvad ka kige meeldivamad pdlused kiiresti ttavaks 1. Kogu meie olemus on meie mtete tulemus 2
annaabi.ee 
