Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul.
Märksa vürtsikamad kui eestis. Fajita- praetud segu mehhiko köögis, põhiaineteks sibul, paprika, looma- või kanalina, vürtsikas. Foie gras- hanemaksapasteet. Fondüü - Gazpacho- tomatisupp Gnocchi- kartulist, maisist või nisujahust valmistatud korrapärase kujuga klimbid. Guakamole- avokaado dippikaste. Vürtsikas (suhteline!) Kebab- vardas tihedalt kokku lükatuna küpsetatud grill-liha lõigud (ei ole eestipärane sashlõkk). Laksa- kookospiimaga malaisia supp. Langustid- krevetilised. Boeuf a la tartar- liha tataripäraselt. Toores tugevalt maitsestatud lihatoit. Mascarpone- kreemjas itaalia juust. Magustoitude valmistamisel kasutatakse. Minestrone- itaalia köögiviljasupp. Tomat, oad, pasta. Paella - Panna cotta- kreemjas itaalia magustoit (rammus koor, kristallsuhkur, vaniljeekstrakt, zelatiin, värsked marjad) Pavlova- vahukoore ja maasikatega või puuviljadega täidetud bezeekook. Polenta- maisi- või nisutangupuder. Profitroolid - täidistega
Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus), põhjamere Garneel (Crangon crangon) ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis). Kümnejalalised on oma eluviisilt ja väliskujult väga mitmekesised. Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi
Perioodil 2006-2012 on riikidevaheliste püügivõimaluste vahetamiste hulk suurenenud ligi 6 korda, neljalt vahetuselt 2006. aastal 23 vahetuseni 2012. aastal. See võimalus annab küll ettevõtjale suurema paindlikkuse püügitegevuses, ent sõltudes partnerettevõtete ja riikide soovidest ja seadusandlusest, on ka ebakindlam ja halvasti ette ennustatav. 6.3. Ressursi olukord Enamiku Eesti kaugpüügilaevade põhiliseks püügiobjektiks on krevetilised. Kuna krevetiliste varu olukord on Loode-Atlandil jätkuvalt langustrendis, seda eelkõige 3M püügirajooni sulgemise tõttu, on otsitud uusi püügivõimalusi Kirde-Atlandil, kus varu seisu võib hinnata jätkusuutlikuks. Paranenud on tursa ja meriahvena olukord, mis ohustab krevetiliste varu seisu, mistõttu on oluline edaspidi mitmeliigiliste majandamiskavade väljatöötamine. Kuna tegemist on rahvusvaheliselt reguleeritavate
annaabi.ee 
