06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18. 1)tunnustas Eesti iseseisvust 2)maksis Eestile 15miljonit kuldrubla 3)Eesti sai Petserimaa ja Narva jõe tagused alad 19. 15.06.1920.a Asutav Kogu, kehtima hakkas 21.12.1920.a 20. Seadusandlik- Riigikogule, Täidesaatev- valitsusele ja valitsust juhtis riigivanem 21. 20.a Eesti kodanikud 22. Kardeti riigipööret 23. 05.11.1920.a 24. Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, V.Kingisepp 25. 01.02.1924.a 26. 1920-1934.a 27. 1)Eesti Maarahvaliit-jõukas talumehe(Laidoner, Päts) 2)Kristlik Rahvaerakond- kirikuinimesed(Bauer, Kann, Rahamägi) 3)Eesti Rahvaerakond-Lõuna-Eesti rikkurid, linnakodanikud(Poska, Jaakson) 4)Tööerakond-ametnikud, õpetajad(Strandmann, Piip) 28. 1920.a, riigistati mõisamaad, tehnikad ja loomad 29. Kärbiti riiklike kulusid, piirati kaupade sissevedu, laene ei antud kergelt 30. 1928.a margad asendati krooniga 31
,,plahvatus". Siis hakati arreteerima jaama saabujaid, keda hoiti kinni kolmanda klassi ooteruumis. Kaks mässajat läksid jaamast linna poole, saagisid maha mõned telefonipostid ja lõikasid traadid pooleks. Pooleteise tunni pärast lähenes jaamale üks sõjaväe salk, mispeale jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid
22) maal Ants Piip Asunike (4 14) Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaaldemokraatlik August Rei Väikekodanlus & töölised Sotsiaalne võrdsus Partei (15 25) linnas Karl Ast Eesti Kommunistlik Partei Jaan Kreuks Tööstustöölised, sulased Riigikorra muutmine (u 5 10) Polnud ametlikult partei Olga Lauristin koosseisus, vaid kandideerisid teiste
Eesti Tööerakond O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused Ants Piip maal Asunike Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaal- August Rei Väikekodanlus & Sotsiaalne võrdsus demokraatlik Partei Karl Ast töölised linnas Eesti Kommunistlik Jaan Kreuks Tööstustöölised, sulased Riigikorra muutmine Partei Olga Lauristin Eestit juhiti 15.06.1920 Asutavas Kogus vastu võetud Põhiseaduse alusel. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kes võis oma võimu teostada: a) Valimiste kaudu b) Rahvaalgatuste kaudu (seaduseelnõu, mis esitati Riigikogule või pandi rahvahääletusele) c) Rahvahääletuse kaudu Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (valiti iga 3 aasta tagant). Täidesaatev võim
annaabi.ee 
