sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uurimistöö harmooniast ja Lehrbuch des Contrapunkts (kontrapunktiõpetuse käsiraamat) samalaadne kontrapunkti uurimistöö, mis kõik on tõlgitud inglise keelde. Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L
novembril 1909.a. Kahjuks see ettekanne ebaõnnestus. Seda peamiselt puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, aga ka piiratud võimetega esituskoosseisu tõttu. Pärast seda asus Tobias 1910.a. elama Berliini, kus tegutses organistina ning ajakirjanikuna. Alates 1911.a. oli ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof. Hermann Kretzschmar pärast tutvumist oratooriumi "Joonase lähetamine" partituuriga Tobiase nimetatud muusikaülikooli teoreetiliste ainete ajutiseks õppejõuks. 1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris
V. I. Lenini ettekujutuse juurde, leides, et kultuur on vahend võitlemaks stagnatsiooni ja bürokraatia vastu. Partei printsiibid kultuuripoliitikas olid kuni liidu lagunemiseni tihedalt seotud nn. rahvusküsimusega. Säärane tagasipöördumine kultuuripoliitika kontseptsiooni visandades ei olnud NLKP Keskkomitee peasekretäride puhul esmakordne. Nii oli ka Nikita Hruštšov deklareerinud, et Lenin oma kultuurikäsitluses ei eksinud. Dirk Kretzschmar on, nagu näiteks Olaf Kuuligi, märkinud, et kontrollsüsteem, mida kasutati poliitika rakendamisel (partei kõikehõlmav valve intelligentsi üle; KGB ja teised järelevalveüksused; materiaalsed privileegid inimestele, kes täitsid juhtivaid positsioone kultuuribürokraatias ning propageerisid ja järgisid ideoloogiat), näitas mõningaid mittefunktsioneerimise märke juba alates 1960- ndatest aastatest ning teatavad eeldused pluralismiks kultuuris olid tekkinud juba enne perestroikat
most cases they have not found timely contents for traditional forms of sacred music. 3 1 26 Nov. 1909, in Andreas Church, Tobias conducting. 2 Vardo Rumessen, Rudolf Tobias ja tema oratoorium “Joonase lähetamine” (R. Tobias and his Oratorio “Des Jona Sendung”). Teater. Muusika. Kino. Nr. 10, 1988. 3 Allgemeine Musikzeitung [Berlin], August 19/26 no 34/35 (1910). Translation in Muusikaleht (Music Paper) 10 (1928). Ten years after the death of Rudolf Tobias. Dr. Hermann Kretzschmar, the Rector of Königliche Hochschule für Musik, after becoming acquainted with the oratorio said that from the time of J.S. Bach to the present (1912) there was no other powerful composition in the given genre. Thanks to his oratorio Tobias was accepted as a temporary lecturer on music theory at the Hochschule in 1912. For decades this great and large, deeply individual and dynamic work, full of creative imagination (not limited by the short Book of Jonah in its essence) remained
annaabi.ee 
