söödaks. Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin. Neid pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud
põhjustajaks peetakse tahtlikku mürgitamist poliitiliste rivaalide poolt. Mürgituse tagajärjel moondus Justsenko nägu. Fenoolid keskkonnas Fenoole leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Tööstusprotsesside heitveed sisaldavad ka väga mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttvesi sisaldab kresoole, resortsiine jt fenoolseid ühendeid. Uttveest saaduid summaarseid fenoole kasutatakse toorainena: naha parkainete, tampoonimissegude ja liimivaikude tootmisel Samuti kasutatakse aniliini paljudes värvainetes ja aniliin on väga mürgine, sest ta imendub kergesti läbi naha. Fenoolseid ühendeid leidub ka kõikides taimeorganites, kus neid sünteesitakse ning nad ei ole mürgised ega organismidele kahjulikud.
Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1µg/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Aastakümnete vältel on suurimad
Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kind- laks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Vee- keskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismi- dele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Fenooli ja areeni võrdlused teiste ainetega ja omavahel: Fenool on tugevam hape kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub
annaabi.ee 
