Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kreetlaste" - 5 õppematerjali

Vana-kreeka
10
docx

Vana-kreeka

Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg)  Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid  Kultusloom-härg  Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A  1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse  kultuur hävis  järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri  Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B  Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss  Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks.  See jaguneb:  Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel  Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr)  Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Turismi piirkonna iseloomustus
3
docx

Turismi piirkonna iseloomustus

Vene riigi passi omanikud peavad vormistama kreeka suursaatkonnas visa. Plussid ja miinused. a) + Kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi b) + Suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele c) + Huvitavad ekskursioonid d) + inimesed on sõbralikud, suhtlemis altid ja teenindusvalmid e) + Head ühendusvõimalused saare teiste osadega võimaldavad iseseisvaid avastusretki f) + Hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks g) + Kreetlaste avatus ja külalislahkus h) + Maitsev köök, lai valik söögikohti, suurepärased veinid i) -Kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed j) -Kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik. Kuidas minna? a) Estonian Air otselennuga Ateenasse, sealt edasi kohaliku lennukompaniiga Haina lennuväljale. b) Estonian Air otselennuga Helsingisse, sealt edasi Finnairiga Haina lennuväljale.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
Referaat idamaade kõrgkultuurid
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

Kasutusele võeti oma kiri.Säilinud ka pitsatid.Edukas põlluharimine oli võimalik ilma kunstliku niisutuseta,elu oli tihedalt seotud merega ­tegevusalad kaubanduses,kalanduses,ka mererööv.Kogukondlik sidusus nõrk,suurem individuaalne vabadus. Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus-ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel ­ kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga..(Meri lausa religioosselt austatud!) Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud.Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini,kui palju hilisematel perioodidel. Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus Säilinud losside varemed:Phaistos,Knossos,Hagia Triadas.Lossid ka majanduselu keskuseks. Palee keskel hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu,mida ümbritsesid akendeta paleeruumid

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

Mehi kujutati tumedatena ja naisi heledatenda. Ei teata, kas härg on jumala kujutis või lihtsalt kütiloom. Hiljem on mütoloogias välja tulnud, et jumalanna ja härg on koos jne. Kreeklaste jaoks oli Kreeta saar rikkuste saar. 7 Pronksiaja lõpupoole oli juba kreeka keel, mida osatakse ka juba lugeda. Enamjaolt on räägitud jumalannadest kui jumalatest. Potnia e jumalaema, jumalanna. Kreeklased hakkasid kreetlaste religiooni omaks võtma. 12.sajandi võeti kokku ja 8.sajand. 6-8.sajandil ilmuvad esimesed kirjalikud tekstid, kus saab teada milliseid jumalaid austati. Homoros ja Hesiodos, „jumalate põlvlemine“ Kreekas oli poeetiline traditsioon. Kuna poeemid olid kas üle kreekalised või ei, ss on ka jumalates erinevad küljed välja toodud.. kuidas keegi neid tõlgendas. Huljem oli kreeka ühiskond ..zeus oli jumal. Kreekas oli nibus ja eurootika tähtsal kohal.

Muu → Usundiõpetus
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun