lugeda küllaldaseks. See teeb ±5cm poolemeetrise GMc juures. Selline piir on alla kümmet minutit kestva katsega kergesti saavutatav. Seejuures peab siiski järgima alltoodud töökirjeldust ja normatiive. 3. Põhilist katseprotseduuri võib kirjeldada järgukaupa nii: · Valmista laev ette vabaks kreeniminekuks. · Kõrvalda segavad momendid. · Mõõda esimene kreeninurk 1. · Käivita määratud kreeniv moment m*e. · Mõõda teine kreeninurk 2. · Kõrvalda määratud kreeniv moment ja mõõda kolmas kreeninurk 3 (järelkontroll). · Vii läbi lihtsustatud süviseuuring (vaata lisa 1). · Arvuta metatsentriline kõrgus GMc, kasutades valemit: m e GMc = m, DISM tan(2 - 1) kus m = kreeniv mass t
moment kasvab suurima väärtuseni väga väiksel ajavahemikul või praktiliselt momentaalselt, on elulise tähtsusega. Nii mõjub laevale järsk pagi või puksiirtrossi tõmme jne. Dünaamilise ümbermineku momendi suhe dünaamilisse kreenivasse momenti pagi survest nn. ilmastiku kriteerium on eriti oluline suhteliselt väikestele laevadele. Registri nõudel peab dünaamiline ilmastiku kriteerium olema väiksem kui 1, s.t. tuule dünaamiline kreeniv moment peab olema väiksem dünaamilisest kaadumise momendist. Selle määramiseks tuleb kõige pealt koostada dünaamilise püstuvuse õlgade diagramm, mis tegelikult on integraalkõver staatilise püstuvuse diagrammist. Ordinaatide arvutus dünaamilise püstuvuse diagrammile toimub tabelis 3.2 algoritmi järgi: n -1 ( (GZ ) n ) d = 0,0873 (GZ ) n + 2 (GZ ) i
Kui ümberpaigutatavaid laste (varusid) on mitu ja nad paigutatakse erinevatesse kohtadesse, leitakse lõplik süvise muutus kasutades järgmist valemit: p l p 2 l 2 ... p n l n T1 T2 ... Tn 1 1 (17.30) nAWL L Madalikule jäämisest tekkinud kreeni korral leitakse samade meetoditega vajalik vabastav kreeniv moment kasutades andmeid 10 võrra kreeniva momendi kohta leitakse. Lähtuvalt sellest määratakse ümberpaigutatava lasti (ballasti, varude) kaal ja ümberpaigutuste õlg. Kuigi see operatsioon on riskantne, võib see siiski olla edukas. Kreeninurga kraadides, mis tekkib lasti ümberpaigutamisest saab leida valemist: p y 2 y1 0 57,3 (17.31)
annaabi.ee 
