olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks. Need pidustused mängisid olulist rolli Olümpias, ning hiljem ka Kreeka ühiskonnas. Mängude ajaks hakati välja kuulutama olümpiarahu, et võistlejad saaksid toimumiskohta ja tagasi ohutult ning et relvi ei tooda üritustele vaatajate poolt. Mängude ülesanne oli ühendada kõiki kreeklaseid ja näidata teistele rahvustele oma patriootlikust ja üleolekut. Esimetel aastatel võitsid enamus mänge spartalased, kuna nad olid varasemalt treeninud range füüsilise reziimi all, aga hilisematel aastatel said võidukateks ka teiste linnriikide ,,elukutselised" sportlased. Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest. Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon, mille tõttu toimus
kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe. · Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest kangelastest( Herakles, Argo, Helena, Agamemmnon, Achilleus, Ilias, Odysseus). Tume ajajärk( 1100-800 ekr) · Lossid hüljati, kiri unustati, elanikkonna arv vähenes, Kreeka langes peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. · Osa kreeklaseid rändas Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus püsivaks kreeklaste elukohaks. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine( 800- 500 ekr) ja Klassikaline( 500- 338 ekr) Kreeka · 8 sajandil ekr hakkasid Kreekas ilmnema tsivilisatsiooni põhilised tunnused, elanikkonna arv kasvas, tekkisid klassid ja linnad. Taastati sidemed välismaaga. · 8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid
teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel jutustasid nende jumaluste olemasolust müüdid loodusjõududest. Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumalale templeid ja tavaliselt peeti tema auks regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste- Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid moraalseks eeskujuks ega oodanud neilt juhatusi, kuidas elada. Nende arvates olid jumalad selle jaoks liiga kapriissed (Tujukad, ettearvamatud) ja amoraalsed (Kõlblusetu, ebamoraalne, reeglitevastane). (Wilkinson, Philip&Philip, Neil, 2007. Mütoloogia. Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34) Hesiodos lõi tohutu, keeruka sugupuu arvukate harudega, et selgitada jumalate ja jumalannade omavahelisi suhteid
annaabi.ee 
