Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist. Naised elasid eraldi majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla
lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju. Jõukamad inimesed aga said endale lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes paiknes ristkülikukujuline ruum e. aatrium, piiratud igast küljest magamistubadega.
distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud. Neil oli aukoodeks- argpüksid, kes lahingust jalga lasid, olid täiesti põlatud ja seal ühiskonnas heidik. Lisaks kohustuslikule vaprusele olid nad ka ülihead strateegid ja suutsid teha faalanksiga igasugu kombinatsioone. Nad olid ühtselt punasesse riietatud. Teiste kreeklaste arvates oli Sparta naistel liiga suured õigused, neil oli parem positsioon kui teistel kreeklannadel. Teada on, et tüdrukuid ei tohtinud väga noorelt mehele panna. Kui tavaiga oli 15, siis spartalannad läksid 18-20a. Kuna spartalased ei olnud kodus, jäi maavalduste majandamine naiste kaela ja see andis neile omamoodi sõltumatuse. Ka tüdrukutel oli riiklik kasvatus. Nad elasid küll ema juures kodus, aga neil olid ka sportlikud võistlused ja harjutused. Hilisemates
annaabi.ee 
