Eriti tuli jälgida seda, mis juhtus ohvritalituse juures, ennustati ohvrilooma siseelundite, eeskätt maksa järgi. Palju ennustamisvõimalusi pakkus ka tähistaevas. Kreeka Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult ja neid kujutati ühe suure perekonnana, samuti nagu Mesopotaamias. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Nende arvu ei saa kindlalt öelda, sest samalaadne jumal võis kanda mitut nime. Kreekased võtsid mõnigi kord ka võõramaiseid jumalaid omaks, neid vahel ka mõne enda omaga samastades. Jumalkonna eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äiksejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsaim ja talle pidid teised jumalad kuuletuma. Tal oli palju lapsi. Tema abikaasa oli tema õde Hera, keda austati kui abielu kaitsjat. Zeusi vend oli merejumal Poseidon ja allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna.
Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Kreeta - minoiline kultuur. Umbes 2200-1600 ekr. Ei olnud indoeurooplased. Naised olid olulised, tähtsamad olid jumalannad. Tähtsad ka härjad. Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada - lineaarkiri A. Ei osata lugeda tänapäeval. Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased). Lineaarkiri B. Agamemnoni mask. Tume ajajärk, dooria hõim, kiri kadus. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8. saj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus Suuline esitus primaarne, kirjalik sekundaarne (ka hiljem : draama, retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr
sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4. sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased puruks lõid, sai Kyros surma. Enamus tema väest jooksis laiali ja läbirääkimistele 36 meelitatud kreeka palgasõdurite pealikud tapeti. Kuid kreeklased valisid endale uued juhid teiste seas Xenophoni ja murdsid pärslaste vastuseisust hoolimat läbi tänapäeva Kurdistani Musta mere kagurannikule, kust pöördusid, osalt mööda rannikut, osalt laevadel, kodumaale tagasi (400. a.)
annaabi.ee 
