• Babüloni rippuvad aiad • Halikarnassose mausoleum • Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr Kreeka kultuur - olümpiamängud • Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud usupidustused • Osa võisid võtta kõik kreeklased • Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed • Mängude ajal kehtis üle-Kreekaline rahu • Tähtsamad alad olid • Staadionijooks – 192 m • Hobukaarikute võidusõit • Maadlus • Rusikavõitlus • Antiikne viievõistlus • Kaugus, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus • Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal religioon • Ülesehituselt sarnane Vana-Egiptusega • Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera
Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet. Piduliku lüürika esindaja. Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust. Aischylos Kreeka tragöödiakirjanik. Positiivse lõpuga tragöödiad, tõi teise näitleja koori kõrvale. Sophokles Kreeka tragöödiakirjanik. Tõi sisse kolmanda näitleja
‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati, garanteeriti meresõiduvabadus, polistel keelati sekkuda teiste poliste siseasjadesse ja muuta nende riigikorda. Liidu välispoliitika anti Makedoonia ajada, kes kuulutas Kreeka ja Makedoonia nimel Pärsiale ‘püha sõja’ kättemaksus kunagise sissetungi eest ja Kreeka laastamise eest. Kreeklastel keelati teenida palgasõdureina Pärsia armees (neid oli seal tegelikult palju).
Demosthenes, ja ateenlased aktiviseerusid, demos käis Teebas ja suutis ka nemad kallutada makedoonia vastasesse leeri. 338 tuli uuesti Phillippos kesk-kreekasse, ja alle astuti seal vastu ja toimus lahing, ja seal sai kreeka lüüa, teebalased võitlesid paremini nende pühasalk tapeti maha. Seda lahengut loetakse kreeka iseseisvuse lõpuks. Teeba langes philippose võimu alla. Sõlmis ateenaga liidu kuna neil ei olnd laevastiku aga kreekas oli. Kutsus kokku kongressi , üle-kreekaline panhelleni liit, pärsia vastu, kuulutati kõigi riikide autonoomia ja kõik vabatahtlikud peavad filipposega pärsia vastu võitlema. Aasta hiljem kutsus ta kokku teise kongressi ja seal kuulutati sõda pärsialaste vastu. Kes siis osalesid vabatahtlikult, või olude sunnil(nagu ateena ja teeba).Sparta jäi kõrvale. 306 aastal philippos mõrvati , võimalikult et isiklikel põhjustel. Vandenõu taga võis olla ka Alexander, 20 aastane, võimalik läks isaga tülli