· etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub. Teada on, et nende keelt kõneldi tänu etruskidest meremeestele ka Vahemere lääneosa sadamalinnades. Ning kuna etruskid sajandite jooksul puutusid kokku ka kreekalaste ja kartaagolastega, siis on üsnagi võimalik, et antiikajal oskasid ka teised rahvad peale nende endi etruski keelt. Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND: Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades.
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised
kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks. 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla