Kaitsesõja asemel oli pealetungi sõda. 4)Sõjaline ülekaal merel 4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased Riigikorraldus: kogu võimutäius kuulus riigis keisrile e. Basileusele( ka kirik allus temale) 5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech v6tis vastu ristiusu. see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega. vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7
ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud on kirjas piiblis. Sisult on k. lunastusreligioon , mis käsitleb inimese vahekorda jumalaga. Jumal on maailma looja, 6ndal päeval lõi inimese(igavesele elule ja õnnele)kuid inimene rikkus seda. Aadam ja eeva aadam varastas õuna, sellest tekkis pärispatu rajajaks püha augustinus Piibel:
.. Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all. Jeruusalemm, Aleksandri ja Antiookia langesid araablaste võimu alla, siis Bütsantsis tõstis see kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, viimane sõna keisril. Tekkisid ka erinevused ida- ja läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne- roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena. Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi
Jälgiti, et oleks eraldi vaimulikud eesti ja läti k elanikkonnal. Ingverimaa kirikud kui see moodustati oli see olnud Viiburi piiskopkonas. 1641 otsustati Ingverimaa kiriklikult lahutada, moodustada superintendatuur, selle etteotsa tõusis Heinrich Stahl( meile tähtis kui eesti k keeletegelane), 42 a moodustatakse konsistoorium, mis on puhtalt vaimulik koosneb neljast liikmest (saksa, rootsi, saksa vene vaimulik). Ebatavaline olukord, suur hulk õigeusklikke venelasi, nim ka kreekakatolikuks kirikuks. 1644 a tuleb võimule kuninganna Christina, võimul 10 a. Christina valitsmisel kaks poolust. Ühelt poolt rootsi tippajastu, rootsi kõige mõjuvõimsaim väikeriik. maj raskused. Maksukoormus mitteaadlikest seisustele. Sellega seoses aadlike ja mitteaadlike suhete teravnemine.Kolm seisust koos ( maapäeval), kaks ühe vastu. 1650 a paiku esit mitteaadlikest seisused riigile nõuded väljaantud maa tagasi anda ( I korda reduktsiooni nõudmine)
annaabi.ee 
