Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta.
tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) 9 Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, pks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene-kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti
Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, pks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene-kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige
Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. 7 Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses
annaabi.ee 
