a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0; c) Toimub omakapitali suurenemine; d) Mitte ükski eeltoodud variant pole õige. 37. Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38. Konto Akumuleeritud kulum on: a) Deebetsaldoga kontraaktivakonto; b) Kreeditsaldoga kontraaktivakonto; c) Kreeditsaldoga kontrapassivakonto; d) Deebetsaldoga kontrapassivakonto. 39. Suurenemine näidatakse deebetis kontol: a) Võlad tarnijatele; b) Dividendivõlad; c) Aktsiakapital; d) Võlad töövõtjale; e) Tagasi ostetud omaaktsiad. 40. Käibevarana ei kajastata bilansis: a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus; b) Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid); c) Pikaajalist vara;
rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500
Kontraarsed kontod Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto. kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on deebetsaldoga passivakonto. KONTRAAKTIVA KONTO KOTRAPASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000
annaabi.ee 
