2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina, makse aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule), majandustegevuse elavnemise (suurenes Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete kasumlikkus) ning tulu netoväljavoolu kahekordistumise tagajärjel oli maksebilansi jooksevkonto 2010. aastal ülejäägis, vähenedes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra
perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad.
majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud. 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 25. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu
Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina. Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik tehingud kajastatakse just toimumise hetkel. Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt
· Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (receipt) registreeritakse deebetis. Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (payment) aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st. kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. Resident. Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik); Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted;
annaabi.ee 
