· Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma. · Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada. · Krediitor võlausaldaja, ta on õigustatud pool võlasuhtes. Nt: kui mina laenan raha sõbrale olen krediitor. · Deflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine langus, millega kaasneb raha ostujõu tõus. · Inflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus ja rahavääruse langus. · Monetaarpoliitika rahapoliitika - Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti
lükkas asja arutamise edasi ja trahvis kostjat mitteilmumise eest. Järgmisele istungile kostja taas ei ilmunud ja seekord oli kutse talle allkirja vastu edastamata. Kohus otsustas hagui rahuldada. Kas kohus talitas õigesti? Ei- kuna kostja polnud kutset kätte saanud, ei saa asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada- TsMS § 414 lg.2 p 2. 25. Kohus lõpetas menetluse kostja surmaga, kellelt nõuti võla tasumist. Ringkonnakohus jättis esimese astme lahendi muutmata ja selgitas, et krediitor võib esitada iseseisva hagi kostja pärijate vastu. Kas kohtud talitasid õigesti? Kumbki kohus ei teinud õigesti. Menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS § 428, isiku surma korral saab menetluse lõpetada üksnes juhul, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kuna võlasuhe kindlasti võimaldab seda, siis oleks pidanud andma hagejale aega õigusjärglase väljaselgitamiseks või siis soovi korral hagi tagasi võtmiseks.
sissetulekuga perekond ostavad mõlemad maksavad 100 krooni käibemaksu. Aga 100 krooni moodustab 1000 kroonise sissetulekuga perekonna sissetulekust 10,0% ja 2000 eur-se sissetulekuga perekonnal 0,5%. Seega maksb väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga. 5) Maksusaaja on isik, kellele maks laekub ehk ta on võlausaldaja (krediitor). Kohalikud maksud laekuvad kohalikku eelarvesse ja riiklikud riigieelarvesse välja arvatud maamaks (laekub 100% kohalikku eelarvesse kuigi tegemist on riikliku maksuga). Veel üksikisiku tulumaks riik on seda pidevalt vähendanud algselt 50% ringis, nüüd 11,4% laekub kohalikku eelarvesse ülejäänud riigieelarvesse. Eranditeks on veel hasartmängumaks, mis laekub osaliselt kultuurkapitalile või kaustatakse sihtotstarbeliselt teatud ühiskonna gruppide toetuseks
ei tulene teisiti. Kohustuse täitmise koht. Kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seaduse, lepingu või riikliku tellimusega. Kui aga täitmise koht ei ole kindlaks määratud, siis kohustust tuleb täita: 1. Ehituse üleandmisel ehituse asukohas. 2. Rahalise kohustuse järgi krediitori elukohas või asukohas, mis tal oli kohustuse tekkimise momendil. Kui krediitori vahepeal vahetas asukohta, siis tema uues asukohas, kusjuures krediitor peab hüvitama võlgnikule selle asukoha muutmisega seonduva kahju. 3. Kõigi teiste kohustuste järgi võlgniku elukohas või asukohas. Kohustuste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga, pandiga, käendusega, käsirahaga või tagatise ehk garantiiga. Leppetrahv. Leppetrahviks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on