(mõisnik ei võinud kehaliselt karistada nii palju), keelati talupoegade müümine maast lahus, 5)moodustati vallakohtud, seal 3 kohtunikku: üks valitud talupoegade poolt, üks sulaste, üks määratud mõisniku poolt, hakkasid arutama talupoegade omavahelisi probleeme. Peale nende ka kihelkonnakohtud, ühendasid mitut valda, neis esindatud nii mõisnikud kui talupojad, arutasid nendevahelisi tüliküsimusi. Mõlemas kubermangus oli mõisnikele ka häid asju krediitkassad, kust mõisnikud said võtta madalaprotsendilist laenu. Seadused anti välja, aga talupojad polnud ikka rahul, sest olid lootnud pärisorjuse kaotamist. EM talupojad olid eriti vihased, sest seal ei toimunud maade mõõtmist-hindamist. Kurnavaim teotöö oli öine rehepeks, 1805.a sügisel P-Eesti mõisates hakkasid talupojad sellest keelduma. Mõisnikud kutsusid kohale sõjaväeosad ja mõningates kohtades tekkisid suuremad konfliktid,
arusaam, et pärisorjus tuleb kaotada, aga rahumeelselt pikema aja jooksul. Suur osa mõisnikest võlgadest, mõisate pankrotistumised, seda teravndas veel majandusliku olukorra halvenemine, mõisnike seas tekkis soov krediidiasutuse järele. Keskvõim kasutas olukorda ära, rüütelkondadele tehti pakkumine, pakuti riiklike krediidiasutuste rajamist, aga rüütelkonnad pidid asuma muutustele, peavad hakkama läbi viima reforme talurahva olukorras. Esimesed krediitkassad rajati 1802.aastal, pakkusid riigilaenu madala %-ga. Talurahva käärimine, talurahva rahutused mitmesugustes vormides. Pagemised, väljaastumised. Pärisorjuse-vastane ideoloogia Euroopa valgustuse mõjul. 1802./18004 aasta talurahvaseadused Algas kõigepealt Eestimaa kubermangus, sest senimaani oli talurahva olukorra parandamises sabassörkija, 1802 esimene talurahvaseadus Eestimaa kubermangus. “Iggaüks..”. Põhiline see, et toimus talurahva olukorra reguleerimine, täpsustati
märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati. 1802 tekkisid mõisnike krediitkassad, 19 sajandi teisel poolel ka aktiivne uute finantsasutuste rajamine: laenuasutused, hoiuasutused (panga funktsioonidega asutused). Kõik need krediitasutused olid olulised talude päriseksostmise protsessid (pikaajaalised laenud). Kommunikatsiooniteemad puuudutavad kahte valdkonda- suhtlus ja innimeste vedu. 19 sajandi esimesel poolel oli olulisim postijaaamade süsteem. Vedaid nii posti kui ka inimesi ühest jaamast teise. Postisüsteem oli kohaliku rüütelkonna ülalpidada
annaabi.ee 
