protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. Riiklikku õppelaenu saab taodelda viiest pangast: AS Eesti Krediidipank, Swedbank AS, AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest;
4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5. Liisingul tulevad käibemaksud juurde, laenu puhul ei tule Ettevõtte finantseerimine slaid 18. 16. Laenuintressimäära kujunemine lähtutakse eelkõige kliendi riskantsusest, mida riskantsem klient, seda suurem riskipreemia pannakse (riskantne suurem kui kasutatakse tagatisena) Kõigepealt määratakse baasintressimäär (koosneb panga enda krediidiressursi hinnast, nt EURIBOR vms + panga nõutav tulunorm protsentides). Seejärel tuleb projektianalüüsist tingitud riskilisand või aland (arvestatakse nii süstemaatilisi kui mittesüstemaatilisi riske). Eelkõige lähtutakse kliendi riskantsusest. Mida riskantsem klient, seda kõrgem riskimarginaal. hüpoteek- klient väheriskantne, riskimarginaal väike äriplaan- kui on tugev, riskimarginaal madal. Käändus- riskantne klient, riskimarginaal kõrge. 17
mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise arendamiseks ning tooraine ostmiseks. ostmiseks Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, on üheselt raske selgitada. Tartu Kommertspanga tolleaegseid probleeme võib jagada tinglikult kolme gruppi: i 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist j i t kinni ki i maksmata k t (AS Claus). Cl ) Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma.
s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, ei on üheselt raske selgitada. Tartu T t K Kommertspanga t t ll tolleaegseid id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide
annaabi.ee 
