varasemast ajast ärilised suhted (hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust), mis on nüüdseks muutunud negatiivseteks. Hageja ei ole kostjale tagastanud Roufling OÜ vajalikke dokumente (lisa 2), mistõttu on hageja ja kostja vahel endiselt sõltuvussuhe, mis on tinginud kostja nõustumise talle ilmselgelt ebasoodsate tehingute tegemisega. Sel põhjusel leiab kostja, et krediidilepingud on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. 2.1.3. Juhul, kui kohus ei loe poolte vahelisi krediidilepinguid TsÜS § 86 lg 1 alusel tühisteks, on kostja seisukohal, et hageja ei ole täitnud VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidilepingutest tulenevaid kohustusi anda kostja käsutusse rahasumma, mistõttu ei ole kostja saanudki täita hagejale omapoolseid kohustusi, mille ta endale võttis. Hageja oli algusest peale kahtleval seisukohal laenu andmisest kostjale, mida tõendab ka vestlus hageja ja tema töötaja vahel (lisa 1)
Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu
arvatakse maha liisinguandja poolt tehtud kulutustest. Näiteks, kui tagastamisele kuulub auto, mille väärtus on 100 000 krooni ja auto soetamisega tehtud kulutused, mis on liisinguvõtja poolt tasumata on 150 000 krooni, siis tuleb liisinguvõtjal tasuda liisinguandjale 50 000 krooni, liisinguandja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Laenu- ja krediidilepingud Laenu- ja krediidilepingute olemus VÕS 22. peatükkis on reguleeritud kasutuslepingutena laenu- ja krediidilepinguid. Nimetatud lepingud on kasutuslepingud, kuna antud lepingute alusel kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega nimetatud lepingute alusel antakse ühe isiku poolt teisele isikule üle, kas raha või asja valdus- ja kasutusõigus.
annaabi.ee 
