Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping Antud lepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
momendis. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asja tagastamist. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu eemeks võib olla ka makstepäeva edsailükkaine, liising või muu ai inantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsensi alusel. Krediidileping on konsensuaalne, laenjal on õigus nõuda krediitorilt andmist vastavalt lepingutingimustele. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikuls vormis, lepingu tähtaeg määratakse kokkuleppel. Krediidilepingu kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Tarbijakrediit Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, mille sõlmimine, sisu ja sellega
Nimetatud ELi direktiivi on muudetud aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008.a direktiiviga nr 2008/48/EÜ. Tarbijakrediidilepingu poolteks on krediidiandja, kes on majandus- ja kutsetegevuses osalev isik, ja krediidisaaja, kelleks on tarbija. Majandus- ja kutsetegevuses osalevaks isikuks võib olla iga isik, kes annab krediiti majandus- ja kutsetegevuses osaleva isikuna. Oluline siinkohal ei ole krediidiandja tegevus igapäevase krediidiasutusena. See aga tähendab, et krediidiandjaks võib olla ka näiteks äriühing, mis annab laenu füüsilisele isikule. Tarbija VÕS § 34 kohaselt on aga füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud tema igapäevase majandus- ja kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted on kohaldatavad VÕS § 403 lg 2 kohaselt täiendavalt ka sellistele krediidilepingutele, millega tarbija on võtnud krediiti iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks ja mille
annaabi.ee 
