püha ei tohi muuta. Jõude üritati endale saada süües vaenlase kehaosi või kasutades neid dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna. Jumalad kujutavad end sageli juhuslikke kreatuuride korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga
ülemises otsas jumal. Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks. Polnud abstraktset inimest, vaid kindla grupi liige. Elu ei saanud lahutada looduslikest protsessidest (maailma vananemine, algus ja lõpp). Maailmas käib pidev võitlus Jumala ja Saatana vahel. Piiblit peeti ainuõigeks kõikvõimalike tõdede kogumiks. *Aquino Thomase kolmsuse printsiip: olemus (kas jumal on olemas, või ei ole, on see näidatav? jne), kolmainsuse isikute eristamine, kreatuuride protsessioonid. Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga
Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks. Polnud abstraktset inimest, vaid kindla grupi liige. Elu ei saanud lahutada looduslikest protsessidest (maailma vananemine, algus ja lõpp). Maailmas käib pidev võitlus Jumala ja Saatana vahel. Piiblit peeti ainuõigeks kõikvõimalike tõdede kogumiks. *Aquino Thomase kolmsuse printsiip: olemus (kas jumal on olemas, või ei ole, on see näidatav? jne), kolmainsuse isikute eristamine, kreatuuride protsessioonid. Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus – katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga
Aquino Thomase SummaTheologiae on üles ehitatud järgmisele kolmsuse printsiibile:I OLEMUSa. Kas Jumal on 1. Kas Jumala olemasolu on iseendast ilmne 2. Kas see on näidatav 3. Kas Jumal on b. Kuidas Jumal on, või õigupoolest kuidas teda ei ole 1. Kuidas Jumalat ei ole 2. Kuidas Jumal on meile teada 3. Kuidas Jumalat nimetatakse c. Jumala teotsemine 1. Jumalik teadmine 2. Jumalik tahe 3. Jumalik võim II KOLMAINSUSE ISIKUTE ERISTAMINE...III KREATUURIDE PROTSESSIOONIDAquino Thomas: Meeled tunnevad rõõmu asjadest, mis on seatud proportsiooni nagu midagi nendega suguluses (similibus) olevat; ka meel (sensus) on omamoodi mõistus (ratio) nagu iga kognitiivne võime (virtus cognoscitiva) (STh. I, 5, 4, 1) ehk ka meel on mingil viisil mõistuslik (nam est sensus ratio quaedam est).Arhitektuur kui artikuleeritud kõne. Samasugune kõikehõlmav liigendus ehitustes (Erwin Panofsky): iga üksikosa kordab tervikut ja on selle repliigiks
annaabi.ee 
