· Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud") · Juuste hõrenemine Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui hakkame lihaseid liigutama, siis selleks vajalik ATP saadakse 1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape. (piisab kuni 60 sekundiks) 3. Aeroobsel hingamisel tekkiv ATP (1glükoosi molekuli kohta 36 ATP-d) Protsessi käivitumina võtab aega, aga tagab energiavarustuse
vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt. Enamus igapäeva elu tegevusi kaasab just aeglased kiud töösse. (Kehavormi, 2015) 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased Kiirelt kokkutõmbuvad glükolüütilised lihaskiud e
vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt. Enamus igapäeva elu tegevusi kaasab just aeglased kiud töösse. (Kehavormi, 2015) 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased Kiirelt kokkutõmbuvad glükolüütilised lihaskiud e
4)Närvikude leidub kesknärvi süsteemis ja närvides. närvikoe rakud kannavad edasi närviimpulsse Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui hakkame lihaseid liigutama, siis selleks vajalik ATP saadakse 1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape. (piisab kuni 60 sekundiks) 3. Aeroobsel hingamisel tekkiv ATP (1glükoosi molekuli kohta 36 ATP-d) Protsessi käivitumina võtab
liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa.Kreatiin muudetakse ensüüm kreatiinkinaasi abil kreatiinfostaadiks.Lühiaegsetel pingutustel on kratiinfosfaat peamine limiteeriv energiatootmise faktor. Peale ATP varu kasutamist 1-2sek jooksul sünteesitaksse ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30 -45sek. Toidulisandina tõstab kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%.Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Teiseks, kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal võib suureneda peale kaheminutilist pausi 30%, seega on ta tähtis ka korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, bändis, jäähokis, jõutreeningu korral. Liha ja podagra puriinid. · Liha lipiidid, liha maitse
1.2. Energia Organismi universaalseks energiaallikaks on adenosiintrifosfaat (ATP), mida leidub igas lihasrakus. ATP-d jätkub tugeval lihastööl vaid 3-4 lihaskontraktsiooniks ehk 2-3 sekundiks. Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda 7 pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest: rasvadest, süsivesikutest (vabast glükoosist või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt tabel 2) Vastavalt kasutatavale energiaallikale eristatakse kolme energiatootmismehhanismi: aeroobne, anaeroobne laktaatne ja anaeroobne alaktaatne tee (Jürimäe, Mäestu 2011). Tabel 2. Energeetiliste substraatide iseloomustus Substraat Energiaproduktsioon Varud Produktsiooni kiirus ATP Anaeroobne alaktaatne Väga piiratud Maksimaalne
annaabi.ee 
