Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist
“November” sai ta väga palju tuntust juurde. On teada ka fakt, et filmi esilinastusel käis ka Eesti Vabariigi president Proua Kaliulaid isiklikult vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias. Kuid ka meie president ei andnud filmile kuigi head tagasisided, kuid soovitas filmi siiski vaatama minna. Filmi on liigitatud kui fantaasiafilm. See rääkis paganlikust vanaaegsest Eesti külast, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Samuti oli minu arvates tegemist klassikalise romantilise filmiga, kus esineb armastust millel on väga palju takistusi ja kaks armastatut peavad mõlemad piinlema. Kuigi tavalises romantilises filmis armastavad mõlemad osapooled üksteist oli filmis “November” natukene teisiti, nimelt oli peategelane noor talutüdruk Liina, lootusetult armunud külapoiss Hansu. Kuid Hansule on aga silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Samuti seisnes ka loo traagika
kannatusi teoorjuse ajal teoses ,,Mahtra sõda", aga Andrus Kivirähk kujutab eestlasi osavate varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab just tänapäevast probleemi: eestlaste mentaliteet- ,,Mõisa köis las lohiseb". See näitab omakasupüüdlikku elu, kus püütakse võimalikult vähe midagi teha ja küüned on kogu aeg oma poole. Selle asemel, et ise midagi teha või end arendada, hoopis varastatakse. Tehingud krattidega näitavad, et varastati ka üksteiselt, et ei olda ühtsed. Rehepaplus- tähendab omakasupüüdlikkust, sümboliseerib kasuahnust , aga samas on Rehepapp ka positiivne, sest ta on nutikas ja julge, ei kaota hädas pead, vaid saab igast raskusest leidlikult jagu. Sõnum: näitab, et inimesed on liiga enesekesksed ja ei mõtle piisavalt tulevikule. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Seal vastandatakse kahte eluviisi. Vana metsaelu, kus inimesed on kütid, aga see käib ussisõnadega
annaabi.ee 
