NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik. Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on tohutult kevadiste lillede õietolmu mullas lilleliselt kaetud surnud vihjab et ei olnudki nii metsikud NEAND olid EUROOP põhielanikud kuni umbes 40000 a ja siis saabusid siia EUROOP kaasaegsed inimesed HOMO SAPIENSID umbes 40000 aastat tagasi. Esimesed leiud Prsntsusmaalt - Abri de Cro-Magnoni koopast - 1868
Neandertallased pidevalt kaklesid ega suutnud kollektiivis elada ning olid metsikud ja hirmsad. Neandertallase kolju teistsuguse kujuga – tingitud jääaja külmast õhust, ellu jäid need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum Krapinas. Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega.
Neandertaallased elasid Euroopas umbes 200k-30k aastat eKr. Luustik leiti paekivi murdmisel. Oli hästi jäme ja jässakas, 155cm pikk, ajumaht oli 1600cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestest). Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said
annaabi.ee 
