Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95 kilomeetrit Krakovist lõunas. Alla merepinna on umbes 60 ruutkilogrammi Gdanski lahe ääres. Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks. Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula. Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit
Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke. Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. LÄBIMURRE IDARINDEL. Veebruaris-märtsis toimusid ägedad võitlused Ida- Preisimaal ja Karpaatides, mais algas Gorlice operatsioon, Krakovist lõunas. Seejärel püüti suurde katlasse haarata Poolas asuvaid Vene vägesid ning septembri lõpus oli rinne jõudnud Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonele. Vene vägede võitlusvõime oli 1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a. veebruaris olid sakslased välja kuulutanud piiramatu
14 Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Saksa Rahva Püha Rooma keisririiki endisel kujul ei taastatud. Võitjariigid siiski üksmeelt ei saavutanud. Jagatud Poola ühtsust ei taastatud. Suurem osa Poolast jäi Venemaa võimu alla, Lääne-Poola anti Preisimaale, Kagu- Poola Austriale. Poola kunagisest pealinnast Krakovist moodustati eraldi vabariik. Venemaa sai endale Soome, Rumeenialt Bessaraabia ja Türgilt Lääne-Gruusia. Oma valdusi laiendas Austria Lõuna-Saksamaa, mõnede lõunaslaavlaste alade ja Itaalia arvelt. Preisimaa sai endale kunagi Rootsile kuulunud alasid. Inglismaa omandas Küprose ja Joonia saared. Eraldi riigina moodustati Madalmaade kuningriik (Holland, Belgia, Luksemburg). Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Saksamaa probleemide lahendamiseks loodi Saksa Liit
annaabi.ee 
