väheseks ning ma pidin otsima ise lisa informatsiooni näiteks Le Corbusieri või William Somerset Maughami kohta. Minu arust oli äärmiselt põnev lugeda seda, kuidas nende kuue inimese elud omavahel põimusid, teadmata kui lähedal nad tegelikult teineteisele elasid. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani mõtlema see, et mulle meeldib see, et ma ei ela enam linnas. ,,Maurer mäletas vanu linnaosi, viiekümnendaid aastaid jälkide pätibandedega, krahvideks, vürstideks ja kuningateks hüütud kambapealikute legendaarsust, veel enam, ta mäletaks ka viiekümnendate aastate alguse (või veel varasemat) kõmujuttu salajastest vorstivabrikutest, mis töötlevad inimliha." Linnas on palju rohkem kuritegevust ja kahtlaseid jõukude liikmeid, kui seda on linnast väljas. Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama
800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss
800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark – kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss
800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss
annaabi.ee 
