rakud nagu loomadel Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi, keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem.
Punane on kõige nõutavam, sest on tuntud oma magusa maitse poolest. Kuldne krabi on suuruselt väiksem. Sinisel kuningkrabil on eriti suured ja rikkalikud sõrad. Kuningkrabi suurust mõõdetakse selle järgi, mitu jalga moodustab 4,5 kg (10 naela). Näiteks suurus "12-14" tähendab, et 10 naelas on 12 - 14 jalga (sõrgu sinna hulka ei arvestata). Suurused varieeruvad "6-9" ( väga suured krabid) kuni "21-24". 2.1. Värv ja kuju Kõige lihtsam viis kindlaks teha, millise krabiga on tegu, on tema värvus ja kuju. Punane kuningkrabi on punakas oranzika värvusega ja pikkade nõtkete jalgadega. Sinisel kuningkrabil on samuti pikad nõtked, kuju on ovaalsem kui punasel ja sõrad on tal eriti suured. Kuldse kuningkrabi värvus on oranzim ja tema jalad on väiksemad ja okkalisemad. Need värvused käivad keedetud kuningkrabi kohta. Elusate krabide värvused on palju kütkestavamad. 2.2. Maitse Kuningkrabi maiste on mahe, magus ja mahlane
varjulisse kohta. Ämblikel on otsene areng. Sünnikohast eemale jõudmiseks kasutavad ämblikud oma esimest võrguniiti, mis õhuvooluga kaugele kandub. 38. Ämblikulaadsete mitmekesisus Hiidämblik on kuni 2,5 cm pikkune ämblik, kes ei koo võrku ja elab kaldataimestikus. Ta püüab saaki jälitades või luurates. Neil on selle jaoks terav nägemine (25 cm kaugusele näevad). Hiidämblikke leidub ka eestis. Krabiämblikud sarnanevad välimuselt krabiga. Nad on kollakat või punakat värvi ja nad püüavad õiel putukaid. Võrku nad ei koo, nad aritsevad saaki. Maailma suurimad ämblikud, linnutapikud, elavad vihmametsades ja võivad kasvada kuni 10 cm pikaks. Linnutapikud ei koo võrku, nad söövad tigusi, väikseid sisalikke, hiiri ja eriti linnupoegi. Enamus linnutapikutest ei ole inimestele ohtlikud kuid osade liikide mürk on isegi tappev. Nad kaitsevad ennast tagajalgadega tagakehalt karvu hõõrudes, mis nt inimese
annaabi.ee 
