omaduste muutmiseks. Eestis on maaparanduse pearõhk kuivendusel, see Eestis tuleneb meie looduslikest oludest 1/5 eestist on soine. Maapinnale ja pinnasesse jääb ligikaudu 270 mm aastast, mis tasakaalu korral peaks voolama veekogudesse. Maaparanduse algus. Esimesed kraavid oli piirikraavid, aga ilmselt ei olnud nende ülesanne niivõrd kuivendus, kui piiri märkimine. 17.sajandi keskpaigast kasutati mõisates kohati põllu- ja heinamaade kuivatamiseks kraavitust. 18.sajandil tehti arvestatavaid kuivendustöid Saaremaa riigimõisates. 19.sajandi alguses esimesed latt- ja kividrenaazid. Dreanaazi kuivendus hakkas EV laiemalt mõisates levima 19.sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast. 19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt
6.9. Loomafoorid ja muu Koos taradega on mõnikord loomaradade ristumiskohtadele teedega paigaldatud nn loomafoorid. Need on hoiatavad valgusfoorid, mille fotosilm aktiveerub looma liikumise peale (Klein, 2001). Et muuta läbipääsu läbimine loomade jaoks meeldivamaks, tuleks pöörata tähelepanu häirivate tegurite likvideerimisele või pehmendamisele: paigaldada vastavad sildid, mis kutsuksid inimesi võimalikult vähe loomi häirima, parandada kraavitust, et vältida kõrget vett tunnelis, niita taradest kuni teeni jäävat ala, jättes loomatunnelite juures vanade truupide ja läbipääsude juurde teega risti kuni metsani niitmata ribad (Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel, 2006). Loomi häirivad tegurid Maanteeameti Eluslooduse seire I etapi järgi Tallinn-Narva maanteel 2006: - silla kõmisemine autode ülesõidul; - kalameeste liikumine ja kalapüük sildade vahetus läheduses; veematkajate
ning pinnastel on hea hüdrauliline side veekoguga võib veetaseme kõikumine selles otseselt
mõjutada PVre(iimi. See sõltub pinnase veeläbilaskvusest ning kaugusest. Kuivendus
viisid.Asulaterritooriumi K.viisideks võib olla:*kraavitus, *horisontaaldrenaaz (süstemaatiline
või valikdrenaaz hoone ümber), *vertikaaldrenaaz,*mitmed pinnase spetsiaalsed
kuivendamise viisid nagu biodrenaaz, vaakumdrenaaz, elektrodrenaaz. Sadevee
eemaldamiseks kasut kas kraavitust (
filtratsioonimoodulist, mulla liigniiskuse astmest ja dreenide arvutuslikust sügavusest. 37)Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal? Põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaaziga. Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Kraavitust tuleb aga kasutada nendel erandjuhtudel, kui drenaazi kasutamine mingil põhjusel ei ole võimalik või otstarbekas: 1. Maapind on nii väikese languga, et dreene ei ole võimalik ehitada ka nõutava minimaalse languga. 2. Vett vastuvõtvas veekogus või -juhtmes (suublas) on nii kõrge veeseis, et vajaliku sügavusega drenaazi ehitamine ei ole võimalik. 3. Kuivendamisega taotletakse peamiselt pinnavee äravoolu kiirendamist. 4. Kuivendus on mõeldud ajutise abinõuna. 5
annaabi.ee 
