jõudnud veebruari algupoolel, viimased hilisematel kevadetel aga pärast aprilli keskpaika. Pärast pesitsusaja lõppu hajub osa asurkonnast teistele läbipaistva pinnakihiga veekogudele: esmalt vanalinnud, hiljem noored, uidates ka mere ja suurte järvede ääres. Viimaseid isendeid nähakse novembrikuu jooksul, harvem detsembriski; üksikud viibivad jäävabade kiirevooluliste jõgede ääres kogu talve. Neid võib talve veetmas leida ka allikalistel, sealhulgas metsavahelistel kraavidel. 1976. aasta jaanuaris saadi teateid kokku 30 meil talvitava isendi kohta. Kuna kalad hoiduvad talvel tavaliselt sügavamale kui suvel, siis on sööstsukeldumisega saaki tabaval jäälinnul raskevõitu toitu hankida ja karmima pakase korral võib mõnigi talvitama jäänu nälja ja külmumise tõttu hukkuda. 1939/40. aasta eriti külma talve järelmina hukkus liigi Eestis juba üsna arvukaks muutunud asurkonnast enamik; arvatavasti leidis see katastroof enamjaolt aset lõunapoolsetes
(joonis 3.15, a), segment- (joonis 3.15, b), klapp- (joonis 3.15, c) ja katusvarjasid (joonis 3.15, d) tõstetakse sildkraanaga. Kanalid, kraavid, rennid ·Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära. Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune (joonis 4.1): rennidel (flume), mis tehakse betoonist, puidust või muust materjalist, ristkülik, kolmnurk, poolring või parabool, pinnasesse kaevatavatel kanalitel (canal) ja kraavidel (ditch) peamiselt trapets või (halvasti püsivates pinnastes) parabool, tuleb ette ka liitprofiile. Ka kanalisatsiooni-torud (sewer) ja dreenid (drain, subsurface drain) kuuluvad avasängide hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind. Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega (joonis 4.1, e). Kanalite (kraavide, rennide) ristlõikeid (Hüdraulika ja pumbad, 1995):a on ristkülik, b
Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub. Järelikult paigutades kraavid ristisuunaliselt pinnavee liikumise suunaga (maapinna suurima languga), saame hea kuivendusefekti. Et ka kraavidel peab olema vee äravooluks teatav lang, ei saa neid päris risti suurima langu suunaga (null-languga) asetada, vaid tuleb seda teha täisnurgale lähedase nurga all. Ka oleneb kraavide vahekaugus maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab vesi kraavidesse ja seda suuremad võivad olla kraavide vahekaugused. 28. Millised on kraavi dimensioneerimise põhimõtted? Dimensioneerimise all mõistetakse ristlõike sobivate mõõtmete määramist. Põhimõtted: 1)
* suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) Kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid. Äravoolu maksimumid suurenevad, reguleeritud veejuhtmetes setted ei jää enam lammile. Intensiivne detailkuivendusvõrk suurendab lämmastiku väljakannet. Remondi ja süvendustööd kraavidel vabastavad vooluvete ja eesvooludesse heljumit, orgaanilist ainet ning biogeene. 28)Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Tehakse põhimõttelist vahet kuivendusmeetodite ja -viiside vahel. Kuivendusmeetodi all mõistetakse liigniiskuse kõrvaldamise põhimõtet, kuivendusviisi all aga selle põhimõtte tehnilist lahendust ehk selle põhimõtte rakendusviisi. Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju
Nendest kasutatakse sagedamini vaid kahte- kolme. Saarma poolt kasutatakse ka kobrastest mahajäetud urge (Laanetu, Veenpere, 1971). Sigimisperioodil püsib saarmas oma väljakujunenud kodupiirkonnas, kus poegadega emaloomad leiavad küllaldast varjet ja toitu. Ka aastavanuste poegadega saarmal on suviti kindel eluala, mille märgistamises osalevad kõik pereliikmed, kuid peamised ala valvajad ja selle piiride märgistajad on siiski vanaloomad. Väikestel ojadel ja kraavidel hõivab saarmas ulatusliku ala, samas piisab veerikastel, soodsate varjeoludega looduslikel veekogudel hoopis vähemast. Eestis asustab saarmapesakond keskmiselt 6,5 kilomeetri pikkuse jõelõigu, aga see võib olla ka kaks-kolm või kümne kilomeetrit. Poegadega pesakond elab üsna lühikesel, paari kilomeetri pikkusel veekogulõigul, kus jagub toitu ja varjepaiku. Talvel, kui veekogusid katab jää, on saarmad üsna sageli sunnitud lahkuma oma
Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt. Lisaks metsanduslikele võtetele kasutatakse ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme toimeefektiga pastataoline Cervacol
- teatatakse ka Andresele, et Mari ja Juss tahavad pulmi tegema hakata, Andres oli lahkelt valmis neid korraldama ja perenaisega aitama joogi ja söögiasjus - Krõõt räägib mehele, et Mari ja Juss tahaksid pärast pulmi Vargamäele elama jääda ja siin ka surra ning nende saunakambrisse enda kodu luua, peremehel polnud selle vastu midagi, sest siis on ka abilised kodujuures alati olemas jms XIV - karjapoiss Madis teatab, et kraavidel on tamm ees ja need on täis ning kogu karjamaa üle ujutanud, Andres läheb asja uurima ja Pearu jutule - Pearu tahab oma põldu niisutada, ega kavatsegi tammi maha lõhkuda, vaidleb vastu, ajab kiusu, Andres ähvardab ise naabri tammi maha lõhkuda - Tammi kohale jõudes avastasid mehed, et loodus ja tugev veevool olid selle ise lõhkunud, Pearu asus uut ja veelgi tugevamat tammi ehitama, Andrest see enam ei kõigutanud, sest suurvesi oli ära jooksnud
annaabi.ee 
