tundmaõppimiseni. Igaüks valmistas endale meetrise joonlaua. Kirjutasime üles palju erinevaid tabeleid korrutustabel 15 15 ,, kerjus" ja arvud kõik arvuread Lahendasime tekstülesandeid ja võluruute, mängisime erinevaid matemaatilisi mänge. Käsitöö Sellel aastal said lapsed näha, kuidas lambaid niidetakse,pestakse, kraasitakse nii käsitsi kui rullkraasidega. Kangastelgedel kudusime klassi vikerkaarevärvilise vaiba . Selles vanuses on oluline teha üks töö algusest lõpuni valmiset aru saada kust asjad tulevad ning et kõike on võimalik oma kätega teha. Heegeldasime pajalapid ja aastatööks oli mütsi heegeldamine. Maalimine Alati eelnes maalimisele üks lugu. Voolimine
Tänapäeval kasutatakse loomasaadustest kõige laiemalt villa ning sellest valmistatuid tooteid. Vill on tulekindel. Kuigi villa ohustavad koid, sisaldab see mingil määral lanoliini, mis kaitseb putukate eest. Villa saab taaskasutada ning säilitab isolatsiooniomadusi ka peale märgumist. Tegelikkuses on vill pehme, soe ja hingav ning imab hästi niiskust. · VILLA SAADAKSE LAMMASTE PÜGAMISEL · LAMBAVILL ON VALGE, HALL VÕI MUST · PÜGATUD VILL PESTAKSE, KUIVATATAKSE, KRAASITAKSE HEIDEKS · HEIE KEDRATAKSE · KETRAMISEL SAADAKSE LÕNG · SOE JA PEHME · IMAB PALJU NIISKUST, KUID EI TUNDU ISE MÄRJANA · KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ...LÕNGAST KOOTAKSE JA HEEGELDATAKSE SOKKE, KINDAID, MÜTSE, SALLE, KAMPSUNEID ..
Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud
Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3] Pärast villa pügamist kas käsitsi või siis elektrikääridega vill puhastatakse prahist, pestakse ja kuivatatakse. Pärast seda vill kraasitakse ehk hõõrutakse vill ühtlaseks kohevaks rulliks, mis kedratakse hiljem lõngaks. Villamolekul on nn polüpeptiidimolekul. [4: 129] (vt joonis 7) (Joonis 6 Villakiu ristlõike kujutis) 9 2 1 5 4
kaamellastest kõige väärtuslikumat läikivat, eriti peent ja pehmet villa. Alpakavilla kasutatakse eelkõige kõrgekvaliteediliste kudumite valmistamiseks sallide, aluspesu, kalevi, troopikarõivaste valmistamiseks. Kasutatakse teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja ka siidiga segatult. Kasmiir Pure Chasmere võib kasutada, kui toode sisaldab 100% kasmiirvilla. Kasmiirkitselt saadav vill. Kasmiirkits on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse villa ei pügata, vaid kraasitakse ettevaatlikult. Sellist pehmust, siidist läiget ja luksuslikkust ei kohta ühegi teise kiu juures. Tema kalli hinna tõttu kasutatakse ainult kasmiiri harva, enamasti segatakse teda teiste kiududega sobib mantlite, pulloveride ja kostüümide kangaks. Aastas kogutava villa kogus on üsna väike, see selgitab ka kasmiirvilla kõrget hinda. Esemeid tuleb pesta õrnalt käsitsi, kasutades spetsiaalseid villase pesemisvahendeid ja leiget vett. Meriinovill
nukuteatrit, kõnnime erilistesse kohtadesse, süütame lõkketule, et küpsetada seal oma leiba, teeme pannkooke või putru või valmistame oma enda küünlaid mesilasvahast.” Rosma waldorflasteaias on olulisim ökoloogilise aspekti õpetaja keskkond: lasteaed asub vanas talumajas, süüakse kohalikku mahetoitu ning käiakse iga nädal metsas matkamas. Kõik laste mänguasjad on looduslikest materjalidest, ühiselt kraasitakse villa, meisterdatakse puutükkidest nukke. Lasteaia töö lähtub loodusrütmidest ning see väljendub lasteaias aastaringipühade tähistamises, aastaaegade lauas, näpumängudes, salmides ja lauludes, mis on konkreetse aastaajaga seotud. Lilleoru kogukonnas õpivad lapsed kogukondlikkust ja jätkusuutlikkust nädalavahetustel, kui lapsevanemad kogunevad kokku ühisteks töödeks ja vaimseteks praktikateks. Kuna