Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga
keerud. Ühekordset lõnga kasutatakse õhukeste kootud kangaste valmistamiseks. Silmkoelõng valmistatakse tavaliselt 2-kordne, mis on tugevam ja seetõttu ei pea keerdude arv olema väga suur. Väga hinnatud on 2-kordne angoorast ja looduslikust siidist kedratud lõng, mida on pärast korrutamist värvitud. Kiud värvuvad erinevalt ja tekitavad efektseid varjundeid. Angooravillast valmistatakse ka vilti. Sel juhul tuleb kiud eelnevalt kraasida. Segus lambavillaga saadakse vastupidavam vilt. Värvilise vildi saamiseks, värvitakse kiudu enne kraasimist või värvitakse valmis villa. Angooravillaste toodete hooldamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Angooravill vanub kergesti ja selle kokkuminek on suur. Mehaanilise töötluse tulemusena libisevad sirged villakarvad kergesti tootest välja. Angooravillaseid tooteid soovitatakse pesta käsitsi temperatuuril mitte üle 30˚ C neutraalsete pesuvahenditega
Sellise lõnga tegemine võtab aga palju aega ja tema hind on seetõttu kõrge. Villavabrikus on võimalik töödelda suuremaid villakoguseid ja lõng on odavam võrreldest käsitsi kedratuga. Villa töötlemine algab villa huntimisega. Villahunt on masin, mille abil pestud vill ,,lahti nopitakse". Nimelt on villakiud pesemise käigus rohkemal või vähemal määral üksteise külge kinni jäänud. Selleks, et ühtlast heiet kraasida, on tarvis vill eelnevalt lahti harutada ja seda villahunt teebki. Huntimise käigus eraldub villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänused). Käsitsi töötlemise korral toimub villa huntimine käte vahel ja tegevust nimetatakse villa noppimiseks. Samuti on võimalik soetada käsiajamil töötavat villahunti. Kraasimise eesmärk on villakiude veelgi üksteisest eraldada ja kiudusid orienteerida (suunata villakiud üksteise suhtes võimalikult paralleelselt)
annaabi.ee 
