Merobentilised organismid on bentilised vaid teatud arengujärkudel Bentiliste koosluste tüübid: 1 · Inbentos põhjasetete sees elavad organismid. · Epibentos põhjapealne bentos. Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest. Omnivoorid- toituvad nii surnud kui elavast orgaanilisest ainest (näiteks vähid). Kogujad: · filtreerides kogujad (või hõljumist toituja) karbid Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud?
Rohumaadel 25% Fütoplanktoni puhul 40% Sõltuvalt sellest, kuhu taimed oma produktsiooni suunavad, oleneb ka loomade AE (kasulikum on süüa vilju ja seemneid) 49. Selgitage detrivooride rolli ökosüsteemis. Ressursiks on surnud orgaaniline aine Laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid Lagundajad on bakterid ja seened Detriidisööjad Vee ökosüsteemides rebijad, filtreerijad ja kraapijad Lagundajad ja detriidisööjad Detrivoorid on heterotroofid kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt
Proovide värvimine, florestsentsmikroskoopia. 1 ml merevees on 10astmel5 kuni 10astmel6 bakterirakku. Väike pikoplankton ja fotosünteesivad tsüanobakteridesinevad peaaegu kõikjal, eriti tähtsad on nad oligotroofsetes veekogudes. 0,2-2 mikromeetrit. Proklorofüüdid on 0,6-0,8 mikromeetrit. 1 ml merevees on 10astmel11 kuni 10astmel15 rakku. Asustavad valgustatud tsooni, sisaldavad klorofülle A, B ja C. On sümbioosis teiste org-dega. 2. Nanoplanktonisse kuuluvad ka kraapijad ja lihasööjad. 10astmes4 milliliitri kohta. 3. Mikroplankton – klassikaline plankton – sinivetikad jne + ripsloomad, kiirikloomad, astelloomad. 1-10 ml vee kohta. 4. Üle 200 mikromeetri on krevetid kalad jne Sültjad organismid – kammloomad, ainuõõssed jne. Neid ei saanud võrguga püüda. Keha suurus on põhikriteeriumiteks vesikeskkonna toiduvõrgu struktuuris. Ainevahetusprotsesside kulgemise määrab keha suurus
annaabi.ee 
