Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 10 -2 lahus, kust võetakse 1 ml seda lahust Petri tassile. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (10-2, 10-3) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (10-1, 10-2) kolilaadsete bakterite söödet. Tegevus toimub laminaarboksis. Kraaniveele lahjendusi ei tehta ning võetakse 1 ml kraanivett, mis viiakse Petri tassidele. Kraanivees määratakse nii kolilaadseid baktereid kui ka mikroobide üldarvu. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (kolilaadsed bakterid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused ΣC N= , PMÜ/ml ( n1 +0,1 n2 )∗d Mikroobide üldarv jõevees:
Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks õhumulle (õhumulli korral avasime keeduklaasi kohal kraani, et õhk saaks väljuda) ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist. Lisasime kraaniveele mikrospaatli abil väheses koguses (paar kristalli) tahket indikaatorit ET – 00 (lahus omandas punase värvuse) ja vahetult enne tiitrima hakkamist ~2ml puhverlahust (reaktsiooni tasakaalu säilitamiseks fikseerib lahuse pH, sidudes vesilahuses kas hüdroksiidioone või vesinikioone, tiitrimine pean olema lõpetatud 5 minuti jooksul pärast puhverlahuse lisamist.) Lahusele lisati puhverlahus
ÜK = (9,50cm³*0,025M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,375 mmol/dm³ Vastus: Vee üldkaredus on 2,375mmol/dm³ ja tabeli põhjal on tegemist mõõdukalt kareda veega. C: a) Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [ V(H2O) ∗ 1] JÜK = 0 Vastus: Vee jääk-üldkaredus puudus 6. Kokkuvõte Katses leidsime kraanivee üldkareduse ning pehmendasime vett läbi Na-kationiitfiltri. Vee üldkaredus tuli kraaniveele omane ning pehmendamine õnnestus täielikult, sest lahus muutus puhverlahuse ja väikese koguse indikaator ET-00 lisamisel kohe siniseks.
Näidisküsimused. Kuna jood on mittepolaarne ja eeter on samuti mittepolaarne jood lahustub eetris paremini. 5. Kummas on hapniku lahustuvus suurem, vees või etanoolis? Miks? Etanoolis, kuna hapnik on mittepolaarne ja vesi on polaarne. 6. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 7. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 8. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 9. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdsetahks tahke faasi aururõhuga. 10. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuste keemis- ja külmumistemperatuuri? Keemistemp
energiat. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad tahkete ainete ja gaaside lahustuvust vees? a) Paljude tahkiste korral, mis on vedelas vees lahustatud, lahustuvus kasvab temperatuuriga. Lahustumine toimub kiiremini, kui tahke aine on peenestatud ja lahust mehhaaniliselt segatakse. b) Üldiselt temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees kahaneb. Väga oluline on gaasi suur kokkupuutepind vedelikuga ja segamine. Rõhust oleneb võrdeliselt. 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt ja elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemeni, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. 78. Mis on adsorptsioon
sulfaadid ja karbonaadid), samuti suureneb lahustumise kiirus. Seega on kasulikum lahustada tahke aine kuumalt ja lahus hiljem jahutada. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? Tahkete ainete – temperatuur, aine peenestatuse tase, mehaaniline segamine Gaaside – gaasi ja vedeliku kokkupuutepinna suurus, segamine, temperatuur (lahustub paremini madalal temperatuuril) 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga Keetmine on keemistemperatuuril toimuva keemisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures tänu soojendamisele toimub aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 77
Kuna mõnede soolade lahused võivad olla tugevalt happelised või aluselised, tuleb seda arvestada ka nende kasutamisel igapäevaelus. Happeline soolalahus võib riietesse teha auke, nahale sattudes aga tekitada soovitushaavu 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. Analüütiline keemia 79. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 80
Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse?
annaabi.ee 
