stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas liikumine vaba)
σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes;
puhul tekivad plastsed deformatsioonid pinnases määratakse lähtudes: ehitise ja tema osade Nelikanttoru 80x80x6,3 süvistatakse terasest ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest, (läbimõõt 210mm) või malmist (läbimõõt 110 ja ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, 275 mm) puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse tekkimisele vastav koormus on tähtis seepärast, et torustike, seadmete jne. lubatud kalded), tsementmördiga. Vaia kandevõime on sõltuvalt tavalised vajumi arvutamise meetodid arvestavad arhitektuursetest kaalutlustest. geoloogiast kuni 200...300 KN Puurtoruvaiad vajumi ja koormuse lineaarset sõltuvust. 33. Millised on EPN-ENV 7
si = s i =1 i Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes;
tööparameetrid? *L noole ulatus, *tõstevõime Q s.o. koorma kaal antud tööulatuse korral *koormusmoment M=LQ *tõstekõrgus *paigaldamissügavus *rööbe s.o rataste vahe *baas *tagumine gabariit *koormuse langetamise ja tõstekiirus Kaasaegsete tornkraanade tõstevõimed küündivad kuni 50 tonnini, tõstekõrgused kuni 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini. Nende peamiseks puuduseks on lisakulutused spetsiaalse kraanatee ehitamiseks ja demontaaziks peale töö lõpetamist ning montaazi keerukus. Lasti liikumine tagatakse konksu tõstmise ja langetamisega, noole tõstmise ja langetamisega või sellel konksu liikumisega, noole pööramisega plaanis 3600 ning kraana enda liikumisega. Tornkraanasid toodetakse tõstejõuga 0,5 kuni 25 t, üksikutel juhtudel kuni 75 t. Väiksemaid mudeleid kuni 1,5 t (noole ulatusega 10...20 m) kasutatakse vähekorruseliste hoonete püstitamisel
annaabi.ee 
