värvusega, rindkere kõrvalekalleteta. Söömine, joomine- sööb 4-5 korda päevas. Haiguse perioodil vähem Eritamine- Laps urineerib 4-5 korda ööpävas. Kõht käib läbi regulaarselt 1 kord päevas Isiklik puhtus ja riietus- lapsevanemad panevad lapse vastavalt ilmale riidesse, et lapsel ei oleks liiga kuum ega külm. Kehatemperatuuri kontroll- vanemad kontrollivad lapse kehatemperatuuri kraadimise teel. Tervena oskab laps ise öelda millal tal on külm või kuum Füüsiline aktiivsus- laps on hetkel haiguse tõttu loid. Töötamine, mängimine- lapsele meeldib mängida klotsidega Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad. Magamine- laps magab päeval tavaliselt 1 kord päevas 2 tundi. Öösel ei ärka Suremine- suremise peale ei mõtle keegi. 3.2. Psüühiline seisund
*Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda. Uuris loomade spermatosoide, vereliblesid. 17.sajandi teisel poolel patoloogilise anatoomia areng. Meditsiin materialistlikule tasemele. Arstid teeksid surmaga lõppenud haiguste puhul lahangu. *Thomas Sidengham Inglismaa Hippokrates. Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor. *Hollandi arst Bunhaar kogu Euroopa õpetaja. Keskendus keemiale. Võttis haiglas kasutusele kraadimise. *Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine. Sündis meditsiiniline statistika, piliograafia. *Von Haller 1708-1777, Sveits, Saksamaa, anatoom-füsioloog. Koostas tolle aja parimad anatoomia atlased
osavamaks. Kui laps tundub olevat soe, on õige kraadiklaas välja otsida ja temperatuur ära mõõta. Huultega katsumise nipp ei ole usaldusväärne, kui laps on tulnud õuest või võetud välja sooja teki alt või olnud rinda imedes tihedalt ema vastas või on ema ise äsja joonud kuuma jooki. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Haige mudilane võib tunda vastumeelsust kraadimise suhtes. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla mudilasele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. Seega veidi rahutu väikelapse või imikuga kodu võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi.
annaabi.ee 
